Otseülekanne inimõiguste aastakonverentsilt: võim Venemaal, inimõigused Ukrainas ja Euroopa pagulaskriis

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsil käsitletakse ka Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevust.
Konverentsil käsitletakse ka Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevust. Foto: SCANPIX

Postimees vahendab neljapäeval otsepildis inimõiguste aastakonverentsi, kus esitletakse Eestis korraldatud uuringut keelelistest inimõigustest ja julgeolekust ning räägitakse võimust Venemaal, inimõigustest Ukrainas ja pagulaskriisist Euroopas.

Viiendat korda Tallinnas toimuv inimõiguste aastakonverents keskendub inimõigustele muutuvas ajas ning toob kokku üle 350 eksperdi, diplomaadi, aktivisti ja poliitiku. Üritusel käsitletakse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, seda, kuidas Venemaa erinevad põlvkonnad mõistavad võimu, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukraina eri piirkondades ning pagulaskriisi Euroopas.

Rahvusvahelisel inimõiguste päeval peetavat konverentsi korraldab Inimõiguste Instituut, päeva juhib instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.

KONVERENTSI KAVA

9.30–9.45 Tervitussõnavõtud

Mart Nutt, riigikogu liige, konverentsi peakorraldaja

Toomas Hendrik Ilves, Eesti president, konverentsi patroon

9.45–10.00 Eesti osalus inimõiguste nõukogus

Sissejuhatus uuringusse  – Jüri Seilenthal, välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakonna peadirektor

10.00–11.10 1. paneel: Balti riikide vene vähemus – võimalused, väljakutsed ja ohud

Suur osa konverentsist keskendub postsovetliku ruumi olulistele küsimustele. Esitletakse värsket Eestis läbi viidud uuringut «Keelelised inimõigused ja julgeolek», mis kaardistab seda osa inimõigustest, mis on seotud keelekasutuse ning erinevate sihtrühmade käitumisega. Sellele järgneb diskussioon, kus käsitletakse integratsiooni ja julgeoleku küsimusi, mis puudutavad Balti riikide vene vähemust.

Uuringu esitlus – Mart Rannut, keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees

Esinejad: Ina Druviete, Läti Ülikooli professor ja prorektor

Josep Soler-Carbonell, dotsent, Stockholmi Ülikool

Kristina Kallas, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor

Riina Kaljurand, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur

Moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikooli professor

11.10–12.45 2. paneel: Venemaa läbi eri põlvkondade mõtete

Teine paneel vaatleb, kuidas Venemaa erinevad põlvkonnad mõistavad võimu diskursust ja intelligentsi rolli ühiskonnas. Venemaal on esile kerkimas uus põlvkond aktiviste ja poliitikuid, kelle roll riigi kujundamisel muutub aja möödudes üha tähtsamaks.

Esinejad: Nina Hruštšova, rahvusvaheliste suhete professor Milano Rahvusvaheliste Suhete Koolis ja New Yorgi The New Schoolis

Žanna Nemtsova, Vene ajakirjanik ja Boriss Nemtsovi fondi asutaja

Maria Baronova, inimõiguste aktivist ja endine ajakirjanik

Sergei Erženkov, Vene ajakirjanik, telekanali Dožd reporter, dokumentalist

Aimar Ventsel, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur

Moderaator: Katja Koort, Inimõiguste Instituudi ekspert, Tallinna Ülikooli doktorant ja lektor

12.45–13.45 Lõuna

13.45–15.00 3. paneel: välisministrite arutelu: Euroopa pagulaskriis

Euroopa üheks põletavamaks ja mitmetahulisemaks väljakutseks on süvenev pagulaskriis. Pagulaskriisi üheks oluliseks küsimuseks on inimõigused: kas ja kuidas tagada Euroopasse saabujatele nende baasõigused? Paneelis arutlevad erinevate Euroopa riikide välisministrid selle üle, kuidas tekkinud pagulaskriisi mõista, seda lahendada ja milliseid samme selleks ette tuleb võtta.

Esinejad: Marina Kaljurand, Eesti välisminister

Péter Szijjártó, Ungari välisminister

Daniel Ionita, strateegiliste asjade riigisekretär Rumeenias

Jan Knutsson, Rootsi välisministeeriumi suursaadik migratsiooni küsimustes

Moderaator: Indrek Treufeldt, Eesti ajakirjanik ja meediaekspert

15.00–15.15 Kohvipaus

15.15–16.30 4. paneel: Euroopa Inimõiguste Kohtu roll ja mõju tänases Euroopas

Laiemal avalikkusel puudub selge arusaam kohtu võimalustest ja võimust. Paneelis keskendutakse viimastele olulisematele juhtumitele ning proovitakse mõista, mis rolli kohus tänapäeva rahvusvahelises süsteemis täidab.

Esinejad: András Sajó, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja asepresident (Ungari)

Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, II sektsiooni asepresident (Eesti)

Dmitri Dedov, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (Venemaa)

Moderaator: Pavel Gontšarov, Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik

16.30–16.45 Kohvipaus

16.45–18.30 5. paneel: Ukraina ja inimõigused: tänane olukord okupeeritud ja annekteeritud aladel

Ukraina paneelis leiab käsitlemist tänane olukord selles riigis. Krimm on Venemaa poolt annekteeritud, Kagu-Ukraina osaliselt okupeeritud. Koostöös piirkonna separatistidega tegutsevad seal ka Vene sõjaväelased. Ukraina sõjaväel on Ukraina idaosas täita ka julgeoleku ja inimõiguste tagaja roll, mis on okupeeritud aladel keeruline ja üle miljoni inimese on põgenenud sõjapiirkonnast.

Esinejad: Refat Tšubarov, Ukraina parlamendi liige ja krimmitatarlaste maailmakongressi president

Andrei Lõssenko, Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu kõneisik terroritõrje küsimustes

Maxim Tucker, Ukrainas asuv reporter rahvusvahelistele väljaannetele The Times, POLITICO ja Newsweek

Annabelle Chapman, Ukraina sündmusi kajastav The Economisti ja POLITICO reporter

Juri Butusov, Ukraina ajakirjanik ja sõjaekspert, veebilehe Tsensor.NET peatoimetaja

Moderaator: Tiit Matsulevitš, Endine Eesti suursaadik Ukrainas

18.30 Peakorraldaja lõppsõnad

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles