E-residendi kaart.

FOTO: kaader Reporter.ee videost

Paljud inimesed saavad e-eestlasteks, sest nad ei soovi enam elada maailmas, kus identiteet, võimalused ja elustiil määratakse riigipiiridega, kirjutavad e-residentsuse programmi direktor Kaspar Korjus ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahvusvahelise koostöö koordinaator Kadri Sikk.

«E-residentsus on nihutanud meie mõtteraame ning võib teha Eesti tõeliselt suureks,» arvas sel nädalal olnud e-residentsuse sünnipäeval peaminister Taavi Rõivas. Eelkõige nähakse e-residentides potentsiaali ergutada meie majandust, kuid mitte kõik pole hakanud virtuaalkodanikeks, et ettevõtlusega tegeleda. Paljud inimesed saavad e-eestlasteks, sest nad ei soovi enam elada maailmas, kus identiteet, võimalused ja elustiil määratakse riigipiiridega.

Eestlastena mõistame vabaduse väärtust ning peame iseseisvust Eesti riigi aluseks. Iseotsustamine on õigus, mille nimel oleme valmis võitlema, kuni järel on vaid üks põlvepikkune poisike, ja see jõud teeb tugevaks ka meie kodanikuühiskonna. Eestis on pea 30 000 kodanikuühendust, kellest veerand on asutatud viimase viie aasta jooksul, üha enam tegutsetakse rahvusvaheliselt, püsivabatahtlike kaasatus on tõusnud ja otsitakse viise uute liikmete leidmiseks.

Ühingu asutamine ja pidamine on e-riigi kohaselt paari hiireklõpsu kaugusel ning Eesti e-ühiskonna hoogsal kasvamisel avanevad nii meie vabaühingutele kui e-residentidele täiesti uued võimalused panustada kodanikuühiskonda siin ja mujal maailmas. Käes on aeg muuta meie suurim väärtus, vabadus ise otsustada, ekspordiartikliks.

Aeg on käes muuta meie suurim väärtus, vabadus ise otsustada, ekspordiartikliks.

Eesti e-kodanike riik on viimase paarikümne aasta jooksul läbi teinud olulised arengud teadmaks, et kodanikuühiskonna areng e-maailmas on kompleksne ning ei pruugi viia sirgjoones tugevama demokraatia või suurema osaluseni.

Kodanikuühiskonnale ei saa läheneda ärisektori loogika järgi, kus kiiresti ja suurelt tegemine võrdub eduga. Siin tuleb lähtuda üksikisikust. Nii tuleb mõista vabadust ise otsustada kui igast inimesest alguse saavat muutust avatuma maailma nimel. Eesti kodanikuühendused saavad täna luua need võimalused, mille kaudu e-eestlased oma vabadusi paremini rakendada saaksid, tuues pikemaajaliselt kaasa ulatuslikke muutusi. Olgu siin toodud mõned näited:

  • Poolas elav e-eestlane Malgorzata tunneb, et seal vabaühingut luua on liiga bürokraatlik ja tüütu protsess, kuid tal on väga hea mõte, kuidas Varssavis mõttekaaslasi koondada. Nii võtab ta oma ID-kaardi ja loob vabaühingu Eestisse, kaasates sealjuures juhatusse siinse kolleegi Mari, kes on samas valdkonnas pikaaegse kogemusega aktivist ja saab kasulike kogemustega panustada.
  • Brasiilias elav e-eestlane Carlos tahab oma kogukonnas lihtsamini muutusi luua ning selleks on tal vaja sobivat tööriista, millega arutelusid ning hääletamist koondada. Selleks saab ta kasutada Eesti ühingute poolt sel suvel loodud e-hääletusplatvormi CitizenOS, mis võimaldab koosolekud pidada internetis.
  • Ukrainas elav e-eestlane Dmitri tahab kaasa aidata oma Eestisse emigreerunud rahvuskaaslaste eluolu parandamisele. Selleks läheb ta Eesti Inimõiguste Keskuse e-annetuskeskkonda ning toetab asüülitaotlejate abistamist.

Kodanikuühiskonnas ei tähenda e-residentsus vaid kiiret organisatsiooni ja pangakonto loomist, see on osa maailmakodaniku identiteedist ja piiranguteta vabadusest. Eesti jaoks on kodanikuühendused sama olulised kui äriühingud ning e-residentidele tuleb pakkuda võimalusi ja tuge ka oma kodanikuvabaduste realiseerimiseks. Eesti ühingute jaoks tähendab see oma e-pädevuse tõstmist ning suuremalt mõtlemist, et kaasata täiesti uue sihtrühmana ka e-residente oma tegevustesse.

Ükski hea mõte ei pea jääma bürokraatia pärast teostamata, ühegi kogukonnaliikme hääl ei pea jääma kuulmata osalusvõimaluste puudumise tõttu ning kõigil saavad olla vabadused panustada eesmärkidesse, mida nad oluliseks peavad, olles ise sealjuures mistahes riigis.

E-residentsus loob kõigile võimalused ise otsustada, millises maailmas me elada tahame, ning Eesti kodanikuühiskond saab sinna teed sillutada.


Artikkel ilmub seoses 7. detsembril Kultuurikatlas toimuva vabakonna e-päevaga «#vabakond, logi sisse!». Vaata rohkem www.kodanikeeuroopa.kysk.ee