Kuld on teada-tuntud turvaline investeering, ajalugu on näidanud, et see on aidanud rikkust säilitada läbi aastasadade. Võrreldes trükitud rahaga, mille väärtus võib väheneda, kui rahatähti trükitakse rohkem, on kuld füüsiline vara, mille väärtus säilib läbi aja. Kullal on igihaljas maine, kui turg muutub volatiilseks, kiirustavad investorid kulda ostma ja see kergitab hinda.
Varem on kuld oma turvalise investeerimisvara staatust näidanud 1980ndate alguses, kui üksteisele järgnesid sündmused nagu Nõukogude Liidu vägede jõudmine Afganistani ja islamirevolutsioon Iraanis – need tõstsid kulla hinda rohkem kui 60 protsenti. Mäletame ka kullarallit 2008. aasta oktoobrist 2011. aasta septembrini, kus nägime kulla hinna 150-protsendilist tõusu, kui investorid tormasid investeerima väärismetalli ning algas globaalne finantskriis läänes.
Viimase kahe aasta jooksul oleme jälginud kulla hinda ja nüüd me näeme, et poliitilistel kriisidel, olgu need rahvuslikud või rahvusvahelised, on olnud väga piiratud (positiivne) mõju kulla hinnale. Tänavu suvel, kui Hiina turu kollaps vapustas rahvusvahelist finantsturgu ja S&P500 kukkus 11 protsenti, tõusis kulla hind 5,9 protsenti ning kukkus siis tagasi. Me nägime ka sarnaseid muutusi varem, kui Venemaa sisenes konflikti Ida-Ukrainaga. See põhjustas muutusi naftaturgudel, kuid sellel oli vaid vaevumärgatav mõju kulla hinnale.
USA dollar ja valitsuse võlakirjad
Isegi naftaturud ei ole reageerinud selliselt, nagu me neilt tänavu ootasime. Me oleme näinud erinevaid kriise Kreekas, Pariisi terrorismirünnakuid ja eskaleeruvaid probleeme Süürias. Hoolimata kõigist neist väga tõsistest ja murettekitavatest sündmustest naftahinnad reageerisid vaid siis, kui sündmused mõjutasid otseselt riigi suutlikkust toota ja eksportida. Tänavu ei ole me näinud ühtegi sündmust, millel oleks olnud mõju nafta hinnale peale Süüria kriisi, mis on vähendanud riigi suutlikkust toota ja eksportida naftat rohkem kui 1 miljon barrelit päevas.