Emmanouil Lemonakis

FOTO: Erakogu

Türgi on Venemaa kõige olulisem kaubanduspartner Saksamaa järel, ja kui Vene valitsuse ähvardused lõigata läbi majandussidemed tõeks saavad, on sellel negatiivne mõju kummalegi rahvale, kirjutab Saxo Banki Kesk- ja Ida-Euroopa juht Emmanouil Lemonakis.

Peagi lõppev aasta jääb maailmale meelde kõrge poliitilise ebastabiilsuse ja ebakindluse poolest. Vägivaldsetest konfliktidest Kesk-Idas, Süürias ning ISISe tegevusest kuni Venemaa vaidlusteni Ukrainaga, nüüd ka Türgiga, ja muidugi terrorirünnak Pariisis novembris. Tragöödia ja inimkaotused puudutavad meid alati kõige enam. Kuidas aga reageerivad finantsturud sellistele ebastabiilsuse perioodidele ja mida peavad investorid tegema, et oma varasid kaitsta?

Kui võtta kõige viimane näide, kasvav konflikt Türgi ja Venemaa vahel, mis tärkas pärast Vene militaarlennuki allatulistamist Türgi õhujõudude poolt, ja on viinud olukorrani, et Moskva teatas avalikult majandussanktsioonidest, mis mitte ainult ei põhjusta majanduslikke raskusi Türgile, vaid ka Venemaale endale. Sealhulgas jätta katki TurkStream gaasijuhtme ehitamise ning Türgisse esimese tuumajaama rajamise plaanid ja katkestada tsiviillennuühendus Türgiga. Samal päeval, kui need sanktsioonid välja kuulutati, langesid Türgi turud rohkem kui kaks protsenti ja Türgi liir nõrgenes USA dollari suhtes.

Türgi on Venemaa kõige olulisem kaubanduspartner Saksamaa järel, ja kui Vene valitsuse ähvardused lõigata läbi majandussidemed tõeks saavad, on sellel negatiivne mõju kummalegi rahvale. Pikema aja vältel on tõenäoline, et nõrgenevad nende riikide välis- ja siseturud, samal ajal peatatakse suured kavandatud ning välispartnerid hakkavad otsima võimalusi viia tootmine või äritegevus mujale, kus turg on stabiilsem.

Kohalikud investorid suure tõenäosusega otsivad võimalusi investeerida varadesse, mis ei ole seotud selliste sündmustega, paljud tõenäoliselt eelistavad turvalisi investeeringuid, mis ei kaota oma väärtusest või mille väärtus võib isegi suureneda ajal, mil turud on ebastabiilsed.

Kuld

Kuld on teada-tuntud turvaline investeering, ajalugu on näidanud, et see on aidanud rikkust säilitada läbi aastasadade. Võrreldes trükitud rahaga, mille väärtus võib väheneda, kui rahatähti trükitakse rohkem, on kuld füüsiline vara, mille väärtus säilib läbi aja. Kullal on igihaljas maine, kui turg muutub volatiilseks, kiirustavad investorid kulda ostma ja see kergitab hinda.

Varem on kuld oma turvalise investeerimisvara staatust näidanud 1980ndate alguses, kui üksteisele järgnesid sündmused nagu Nõukogude Liidu vägede jõudmine Afganistani ja islamirevolutsioon Iraanis  – need tõstsid kulla hinda rohkem kui 60 protsenti. Mäletame ka kullarallit 2008. aasta oktoobrist 2011. aasta septembrini, kus nägime kulla hinna 150-protsendilist tõusu, kui investorid tormasid investeerima väärismetalli ning algas globaalne finantskriis läänes.

Viimase kahe aasta jooksul oleme jälginud kulla hinda ja nüüd me näeme, et poliitilistel kriisidel, olgu need rahvuslikud või rahvusvahelised, on olnud väga piiratud (positiivne) mõju kulla hinnale. Tänavu suvel, kui Hiina turu kollaps vapustas rahvusvahelist finantsturgu ja S&P500 kukkus 11 protsenti, tõusis kulla hind 5,9 protsenti ning kukkus siis tagasi. Me nägime ka sarnaseid muutusi varem, kui Venemaa sisenes konflikti Ida-Ukrainaga. See põhjustas muutusi naftaturgudel, kuid sellel oli vaid vaevumärgatav mõju kulla hinnale.

USA dollar ja valitsuse võlakirjad

Isegi naftaturud ei ole reageerinud selliselt, nagu me neilt tänavu ootasime. Me oleme näinud erinevaid kriise Kreekas, Pariisi terrorismirünnakuid ja eskaleeruvaid probleeme Süürias. Hoolimata kõigist neist väga tõsistest ja murettekitavatest sündmustest naftahinnad reageerisid vaid siis, kui sündmused mõjutasid otseselt riigi suutlikkust toota ja eksportida.  Tänavu ei ole me näinud ühtegi sündmust, millel oleks olnud mõju nafta hinnale peale Süüria kriisi, mis on vähendanud riigi suutlikkust toota ja eksportida naftat rohkem kui 1 miljon barrelit päevas.

On veel kaks vara, millesse saab investeerida: USA dollar ja valitsuse võlakirjad. Dollar on maailma kõige likviidsem vara ja muutused selle hinnas mõjutavad intressimäärasid. Traditsiooniliselt, kui intressimäärad tõusevad, siis USA dollar tugevneb ning vastupidi.  Teades, et praegu oodatakse turgudel,  et Föderaalreserv tõstab intressimäärasid esimest korda pärast 2006. aasta detsembrit, me ootame, et dollar muutub tugevamaks vastu uut aastat. Sellegi poolest, isegi USA dollar ei ole immuunne turukõikumistele.

Finantsinstrumentide puhul on oluline, et investeerimisega tegelevad inimesed oleksid teadlikud kauplemisinstrumentidest, mida nad kasutavad – nii nende poolt- kui ka vastuväidetest. Kui Föderaalreserv teatab interessimuutustest detsembris, nagu väga laialt ennustatakse, võib turgu oodata ees mõningane volatiilsus, mis võib kiiresti mõjutada investeeringute väärtust.