Vello Salum 2014. aasta oktoobris.

FOTO: Katri Aaslav-Tepandi / Tõnu Tepandi

Vello Salum 5.07.1933 – 30.11.2015

Esmaspäeval meie seast lahkunud Vello Salum oli õpetaja, kes oli osaline paljude Eesti jaoks oluliste alguste juures.

Nõukogude Eestis kirikuõpetaja ameti valimine oli opositsiooniline samm. 1970. aastal Usuteaduste Instituudi lõpetanud ja õpetajaks ordineeritud Salum sai seda ka teravalt tunda - KGB mahitusel saadeti ta välismaal ilmunud kirjutise «Kirik ja rahvus» avaldamise eest sunniiviisilisele psühhiaatriaravile.

Repressioonide järel sai Vello Salumi elu- ja töökohaks Pilistvere. Eestimaa keskpunktiks peetud külla rajas õpetaja Salum elujõulise pastoraadi, represseeritute muuseumi ja stalinismiohvrite mälestusmärgi – kivikangru. Eesti Põllumajanduse Akadeemiast saadud melioraatoridiplom aitas Vello Salumil luua Pilistverre tehisjärved ning kujundada räämas ja troostitust paigast kaunis kesk-Eesti küla.

Pilistverest kujunes 1980ndate aastate lõpus paljuski tänu Salumile üks Eesti rahvusliku iseteadvuse ja vaimse ärkamise keskusi. Pilistvere kirikla on tänaseni kiriku- ja noortelaagrite toimumispaik. Sinna on leidnud tee inimesed, kes vajavad nõu ja tuge kui ka need, kelle jaoks oli oluline Pilistvere ja õpetaja Salumi tugev vaimsus.

Vello Salum oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige.  Aastatel 1990-1992 kuulus ta Eesti Komiteesse ja oli aastatel 1991-1992 Põhiseaduse Assamblee liige. Teda on tunnustatud Riigivapi III klassi teenetemärgi, Viljandimaa Vapimärgi ja EELK III järgu Teeneteristiga.

Vello Salum oli Õpetaja suure algustähega. Ta pühendas oma elu Eestile, Eesti luterlikule kirikule ning Eesti inimestele. Isamaa ja Res Publica Liit mäletab teda kui õiglast õpetajat ja väsimatut Eesti elu edendajat.