Aivar Pohlak: jalgpalli rahvusstaadionist ja avalikust ruumist

Aivar Pohlak. Foto: Viktor Burkivski

See, kui kaugele ollakse meie avalikus ruumis ühte või teist asja kirjeldades minema tõest, või kui see on teile liiga ränk sõna, siis kuivõrd moonutatult esitatakse Eesti avalikus ruumis teavet oluliste teemade kohta, uskudes, et pilt, mida luuakse, on aus, teeb murelikuks, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

Enne kui järeldusi tegema hakkan, räägin staadioni loo ja kirjeldan riigi viie miljoni suuruse toetusega seotud asjaolusid.

Tänapäeva läänelikus, või kui soovite, siis euroopalikus ühiskonnas ehitavad rahvusstaadioni staatuses objekte kõikjal riigid ja omavalitsused. Ja mitte ainult neid, vaid ka klubistaadione ja treeningkeskuseid ja teisigi spordiobjekte, sest need on ühiskonna sotsiaalseks toimimiseks elementaarselt vajalikud. Jalgpallikoondis ei mängi jalgpalliliidule. Ta mängib ühiskonnale, ta mängib selleks, et tuletada meelde, et me oleme olemas, ja tema areng peab toetama meie, Euroopa väikseima rahvusriigi omanike usku, et meie olemasolu on võimalik ja vajalik.