/nginx/o/2015/12/01/4757293t1h2525.jpg)
Ligi 56 000 noort ehk 18 protsenti kõigist 7‒26-aastastest elab omavalitsustes, kus sotsiaalmajanduslik olukord ja noorte seisundi näitajad, sh võimalused osaleda noorsootöös, on Eesti keskmisest kehvemad. Erinevates Eesti paikades katsetatakse võimalusi luua noortele tingimused, mis ei jätaks kedagi kõrvale ning pakuksid igaühele individuaalseid arenguvõimalusi, kirjutab Eesti Noorsootöö Keskuse suunajuht Gerttu Aavik.
Riskis olevad lapsed ja noored on need, kellel on eelkõige tervislikest, perekondlikest ja sotsiaalmajanduslikest tingimustest tulenevalt suurem oht sattuda oma arengus probleemidesse: raskustesse õpingutes, sotsiaalses kohanemises ja käitumises. Samuti kuuluvad nende sekka noored, kes on juba probleemidesse sattunud.
Seos seadusrikkumistega ja haridusest ning ühiskonnast kõrvalejäämine on omakorda riskifaktorid, mis võivad tuua kaasa püsivad sügavamad probleemid. Noorsootöö loob noorele tingimused mitmekülgseks arenguks ning võimaldab tal vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.
Ligi 56 000 noort ehk 18 protsenti kõigist 7‒26-aastastest elab omavalitsustes, kus sotsiaalmajanduslik olukord ja noorte seisundi näitajad, sh võimalused osaleda noorsootöös, on Eesti keskmisest kehvemad. Erinevates Eesti paikades katsetatakse võimalusi luua noortele tingimused, mis ei jätaks kedagi kõrvale ning pakuksid igaühele individuaalseid arenguvõimalusi. Takistuste eemaldamine nõuab põhjalikku võrgustikutööd laste ja noortega töötavate spetsialistide vahel.
Kaasav haridus väärtustab erinevusi ning põhineb süsteemselt terviklikul ja tõenduspõhisel praktikal. Igapäevaselt tähendab see seda, et kõigile noortele hoolimata hariduslikust erivajadusest luuakse võimalused õpinguteks ja mitmekülgseks arenguks võimalikult nende kodu lähedal. Mitmel pool on loodud tugisüsteemid erinevate vajadustega noorte toetamiseks, näiteks tegutsevad tugispetsialistid, abiõpetajad ning paljud liiguvad nende süsteemide loomise poole.
Hariduslik erivajadus ei pruugi olla ainult füüsiline või vaimne puue. See võib olla ka andekus, terviseseisund, kuid ka pikaajaline õppest eemalolek. Laste ja noorte heaolu mõjutavad mitmesugused riskitegurid, millel on edaspidine mõju nende sotsiaalsele ja emotsionaalsele kohanemisele ning haridus- ja tööeluga toimetulekule.
Kõige haavatavamad on hooletusse jäetud ja väärkoheldud lapsed, õpiraskuste ja käitumuslike probleemidega õpilased, purunenud, vaeste ja nõrkade sotsiaalsete sidemetega perede lapsed ning kinnistes asutustes viibivad noored.
Need on äärmuslikud näitajad riskidest, mis lapsi ja noori ümbritsevad. Haridusliku erivajaduse võib tingida ka emakeelest, elukohast või laiemalt majanduslikust olukorrast tingitud ebavõrdsus.
Lisaks koolile saab haridusliku erivajadusega laste kaasamisel palju ära teha noorsootöö ja huvihariduse kaudu. Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi «Riskilapsed ja -noored» abil on alates 2013. aastast jõutud kümnete tuhandete noorteni, arendatud on nendega töötavate spetsialistide pädevusi ning algatatud on nii riiklikul, maakondlikul kui ka kohalikul tasandil mitmeid uusi ettevõtmisi. Programmi tegevustesse on kaasatud 92 kohaliku omavalitsust.
Meie eesmärgiks on läheneda riskis olevate laste ja noorte temaatikale süsteemselt, aidates eelkõige riske ennetada, sh luues noorsootöö ja hariduse kaudu võimalused, et neid ei esinegi. Teiselt poolt aga tõhustada süsteemi, et vajadusel oleks võimalik õigeaegselt sekkuda, kasutades toimivaid ja ka teiste riikide juba elluviidavaid meetodeid. Süsteemne lähenemine ja koordinatsioon toetab ka riskis olevate laste ja noortega kokkupuutuvate osapoolte omavahelist koostööd.
Seega võib programmi olulisuse kokku võtta sellega, et ennetuse ning õigeaegse ja asjakohase sekkumisega on võimalik ära hoida või vähendada negatiivseid tagajärgi, suurendada noorte sotsiaalset võimekust ja sidusust. Näiteks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK) on alates 2014. aastast pakkunud läbi 86 noortekeskuse noortele varasemast enam võimalusi enesearenguks ja sotsiaalsete oskuste avardamiseks. Noortele on antud võimalusi osaleda huvitegevuses, saada osa laagritest ning osaleda mobiilses noorsootöös.
Samal ajal on paranenud noorsootöötajate ja valdkonnaga seotud spetsialistide pädevus riskis olevate noortega töötamisel ning kohaliku tasandi võrgustikutööd tehakse mitmetes piirkondades senisest teadlikumatel alustel. Erinevates noorsootöö tegevustes on olnud üle 30 000 osaluskorra.
SA Archimedes Noorteagentuuri projekti «Huvikoolide Kaasamise ja Arengu Programm» (HUKK-AP) abiga on huvihariduses osalemise võimaluse saanud ligi 2000 noort, kes sellest seni eemal olnud. Näiteks eelmisel aastal alustas Kehtnas sealne kunstide kool käsikellade ringiga kümnele 1.–4. klassi noorele, kes ühel või teisel põhjusel üheski huviringis ei osalenud. Muusikaliste oskuste kõrval õppisid noored ka meeskonnatööd ja üksteisega arvestamist, ent ka distsipliini ning vastutust, mis regulaarsete harjutuskordadega kaasneb. Kui 2014. aastal toetas ringi HUKK-AP, siis 2015. aastast võtsid selle kohustuse enda peale Kehtna põhikool ja vallavalitsus, mis tagab selle, et noored saavad käsikellasid endiselt tasuta mängida.
Programmi raames on kaasavate praktikate arendamisel näidanud eeskuju üles ka noored ise. Nimelt on Eesti Noorteühenduste Liit algatanud projekti «Ühised noored», kus noorteühingud võimaldavad ettevõtlikust toetavaid tegevusi, edendavad tervisekäitumist ning arendavad noorte sotsiaalseid oskuseid.
Sääraseid kaugelt vaadates ehk tavalisi ja väikseid lugusid on tegelikult vägagi arvukalt. Iga loo taga on suured individuaalsed võidud, sest huviringides nagu ka üldiselt noorsootöös osalemine, esinemine ja heakskiit ei ole kaugeltki nii iseenesestmõistetavad, kui vahel tunduda võib. Erivajadustega noorte kaasamisel on noorsootööl mitmekesised võimalused ja neid võimalusi peame kasutama varasemast enam ja tõhusamalt.
Noorsootöö võimalused erivajadustega noorte toetamisel on üks teemadest ka kolmapäeval, 2. detsembril toimuvast rahvusvahelisest konverentsist «Kaasav haridus – kõikide laste huvides», millest teeb otseülekande Postimehe arvamusportaal.