Kuigi erakonna juhatuse valimistel oli suurima häältesaagiga esinelik just Simsoni toetajad ja Simson sai esimehe valimistel 47 protsenti häältest, ei pidanud Savisaar aseesimehe koha vääriliseks mitte ühtegi neist. Selle ametiga premeeris ta nelja esimehe valimise kampaania vältel suure truualamlikkusega silma paistnud isikut. Mainimist väärib seegi, et ka erakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf pidas vajalikuks ja võimalikuks sarjata oma kõnes Edgar Savisaarele valimistel väljakutse esitanud vastaskandidaati ja tema toetajaid. Oli see (varjatud?) ähvardus?
Võrreldes varasemate valimistega oli Savisaare 55-hääleline võit üpris napp. See näitab, et erakonnas on lõhe veel sügavam kui eelmisel korral. Uues juhatuses on Simsoni toetajaid peaaegu pool, ent mingit «silla ehitamist» nende vahele Savisaare esimesest sammust küll ei paista. Lisaks pidas ta vajalikuks oma kõnes mõnitada nii oma konkurenti kui tolle toetajaid – too olevat ametnik, mitte juht, vastutustundetu avantürist ja koorelahutaja. Ennast aga nimetas Savisaar miskipärast edevalt Mooseseks.
Milline saab olema käteväänamine uues juhatuses? Endine keskerakondlane Ain Seppik ennustas eelmisel nädalal Postimehele antud videointervjuus varasemate kordade analoogiale tuginedes, et ilmselt hakkab Savisaar lähikuudel Simsoni toetajaid nende «vale valiku» eest karistama. Tõenäoliselt näeme seda, millest rääkis Kadri Simson oma valimiskõnes: «omade kiusamine». Võib-olla näeme ka inimvõimete piire kompavalt alandavaid, lömitavaid vabandamisi jmt, millele viitas ka Seppik. Loomulikult pole välistatud ka Keskerakonna järjekordne pereheitmine.