Juhtkiri: sõimlev Savisaar jätkab parteipukis

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Keskerakonnas võib muutusi küll tulla, ent pärast eilset õhtut on selge, et need pole säärased, mida esindas Kadri Simson. Pärast Edgar Savisaare eilseid kõnesid on aga teistel erakondadel senisest veel keerulisem kujutleda koalitsiooni Keskerakonnaga.

Kuigi erakonna juhatuse valimistel oli suurima häältesaagiga esinelik just Simsoni toetajad ja Simson sai esimehe valimistel 47 protsenti häältest, ei pidanud Savisaar aseesimehe koha vääriliseks mitte ühtegi neist. Selle ametiga premeeris ta nelja esimehe valimise kampaania vältel suure truualamlikkusega silma paistnud isikut. Mainimist väärib seegi, et ka erakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf pidas vajalikuks ja võimalikuks sarjata oma kõnes Edgar Savisaarele valimistel väljakutse esitanud vastaskandidaati ja tema toetajaid. Oli see (varjatud?) ähvardus?

Võrreldes varasemate valimistega oli Savisaare 55-hääleline võit üpris napp. See näitab, et erakonnas on lõhe veel sügavam kui eelmisel korral. Uues juhatuses on Simsoni toetajaid peaaegu pool, ent mingit «silla ehitamist» nende vahele Savisaare esimesest sammust küll ei paista. Lisaks pidas ta vajalikuks oma kõnes mõnitada nii oma konkurenti kui tolle toetajaid – too olevat ametnik, mitte juht, vastutustundetu avantürist ja koorelahutaja. Ennast aga nimetas Savisaar miskipärast edevalt Mooseseks.

Milline saab olema käteväänamine uues juhatuses? Endine keskerakondlane Ain Seppik ennustas eelmisel nädalal Postimehele antud videointervjuus varasemate kordade analoogiale tuginedes, et ilmselt hakkab Savisaar lähikuudel Simsoni toetajaid nende «vale valiku» eest karistama. Tõenäoliselt näeme seda, millest rääkis Kadri Simson oma valimiskõnes: «omade kiusamine». Võib-olla näeme ka inimvõimete piire kompavalt alandavaid, lömitavaid vabandamisi jmt, millele viitas ka Seppik. Loomulikult pole välistatud ka Keskerakonna järjekordne pereheitmine.

Savisaar sarjas oma kõnes ülbelt nii Eesti uurimisasutusi kui ka kohtuvõimu. Koosmõjus põhikirja muudatusega, mis lubab erakonda edasi jääda kriminaalkorras karistatud inimestel, on see õõvastav kompott. Jõustunud kohtuotsus ei loe Keskerakonnale midagi.

Oma kõnedes ei piirdunud Savisaar ootuspäraselt üksnes oma poliitiliste konkurentide, teiste erakondade halvustamisega, vaid kogu Eesti Vabariik on tema silmis vale. Ta tuli korduvalt välja oma ammuilma kaotanud kontseptsiooniga esimesest ja teisest vabariigist. Sellega vaatab ta mööda Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest ja iseseisvuse taastamisest vastavalt vabariigi kodanike tahtele. Miks? Veel enam, nüüd teatas ta, et tulevat luua kolmas vabariik, sest reformidest enam ei aitavat. Mida see «kapitaalremont» peaks tähendama, jättis ta täpsustamata. Küll aga pidas vajalikuks viidata tänavarahutustele.

Savisaare kõne välispoliitilist osa on aga raske käsitleda teisiti kui Venemaa propaganda jätku ühe Eesti erakonna kongressil selle esimehe suust.