Austraalia otsustas tänavu, et võtab kõik riigi toetused vanematelt, kes ei vaktsineeri oma lapsi. MMSi ümber keerlev poleemika Eestis on pannud paljusid mõtlema selle üle, milliste meetmetega võib riik sekkuda lapsevanemate tegevusse oma laste kasvatamisel.
Kas toetuste äravõtmine on õiglane?
Riik võib õigusi piirata siis, kui inimese teod piiravad kellegi teise õigusi. Näiteks karistame isikut siis, kui ta kedagi ründab. Järelikult võib teatud juhtudel riik inimese õigusi piirata.
Lisaks sellele, et laste vaktsineerimata jätmine on ilmselgelt neile ohtlik, laienevad riskid ka neile inimestele, kelle peal vaktsiin mingil põhjusel ei tööta. Kolmandaks on see kahjulik neile, kelle immuunsüsteem ei ole piisavalt tugev, et neid üldse saaks ohutult vaktsineerida, näiteks HIVi kandjad või kiiritusravi saajad. Mida rohkem on vaktsineerimata inimesi, seda väiksem on karjaimmuunsus ja seda suurem on oht, et võib puhkeda epideemia. Karjaimmuunsuse tähtsusest kirjutab ka Postimehe terviseportaal lastehalvatuse näitel.
Mis puutub muudesse nakkushaigustesse peale lastehalvatuse, siis mitmes piirkonnas üle maailma on karjaimmuunsus kukkunud alla vajaliku piiri ja juba on märke epideemiaohust. Näiteks 2015. aasta alguses haigestus Californias umbes 140 inimest leetritesse. Vaktsiinivastasuse järsk populariseerumine tuleneb liigsest kindlustundest karjaimmuunsuse suhtes ning valeinfo levikust internetis.
Mitmetes riikides jäetakse alkohoolikud ilma tasuta maksasiirdamisest. Paljudes riikides, ka Eestis, ei saa töötud abiraha, kui nad ei otsi aktiivselt tööd. Pretsedent sellise korra kehtestamiseks on igatahes olemas.