Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2034701t1h72cd.jpg)
Sel nädalal sai avalikuks sotsiaalministeeriumi plaan, mille kohaselt võetakse last määratud tähtaegadel perearsti juurde viimata jätvatelt vanematelt toetused. Eesti Väitlusseltsi liikmed Vikki Perijainen, Carl-Martin Keerberg ning Elisabeth Niido toovad välja vanematelt toetuste ära võtmise poolt- ja vastuargumendid lapsed vaktsineerimata jätvate vanemate näitel.
Austraalia otsustas tänavu, et võtab kõik riigi toetused vanematelt, kes ei vaktsineeri oma lapsi. MMSi ümber keerlev poleemika Eestis on pannud paljusid mõtlema selle üle, milliste meetmetega võib riik sekkuda lapsevanemate tegevusse oma laste kasvatamisel.
Kas toetuste äravõtmine on õiglane?
JAH
Riik võib õigusi piirata siis, kui inimese teod piiravad kellegi teise õigusi. Näiteks karistame isikut siis, kui ta kedagi ründab. Järelikult võib teatud juhtudel riik inimese õigusi piirata.
Lisaks sellele, et laste vaktsineerimata jätmine on ilmselgelt neile ohtlik, laienevad riskid ka neile inimestele, kelle peal vaktsiin mingil põhjusel ei tööta. Kolmandaks on see kahjulik neile, kelle immuunsüsteem ei ole piisavalt tugev, et neid üldse saaks ohutult vaktsineerida, näiteks HIVi kandjad või kiiritusravi saajad. Mida rohkem on vaktsineerimata inimesi, seda väiksem on karjaimmuunsus ja seda suurem on oht, et võib puhkeda epideemia. Karjaimmuunsuse tähtsusest kirjutab ka Postimehe terviseportaal lastehalvatuse näitel.
Mis puutub muudesse nakkushaigustesse peale lastehalvatuse, siis mitmes piirkonnas üle maailma on karjaimmuunsus kukkunud alla vajaliku piiri ja juba on märke epideemiaohust. Näiteks 2015. aasta alguses haigestus Californias umbes 140 inimest leetritesse. Vaktsiinivastasuse järsk populariseerumine tuleneb liigsest kindlustundest karjaimmuunsuse suhtes ning valeinfo levikust internetis.
Mitmetes riikides jäetakse alkohoolikud ilma tasuta maksasiirdamisest. Paljudes riikides, ka Eestis, ei saa töötud abiraha, kui nad ei otsi aktiivselt tööd. Pretsedent sellise korra kehtestamiseks on igatahes olemas.
EI
Toetuste äravõtmine on ebaproportsionaalne karistus. Sotsiaalseid hüvesid antakse inimestele, kuna nad järgivad ühiskondlikku lepet ehk käivad tööl (või tegelevad töö otsimisega) ja maksavad makse, mille arvelt neile ka toetusi makstakse ning elukvaliteeti tõstvaid teenuseid pakutakse. Lisaks antakse toetusi vähendamaks majanduslikku ebavõrdsust erinevate ühiskonnagruppide vahel, ennetamaks inimeste langemist allapoole vaesuspiiri, mis ainult süvendaks nende raskusi töö leidmisel. Ka süütegusid karistatakse vastavalt nende tõsidusele. Poleks õiglane, et ainuüksi vaktsineerimata jätmise tõttu kõik toetused ära võetaks.
Kas toetuste äravõtmine on parim lahendus?
JAH
Inimesed, kes ei taha oma last vaktsineerida, peavad valima kahe kahju vahel: võimalikust nakkushaigusesse haigestumisest tulenev kahju lapsele või kahju pere majanduslikule olukorrale ja sellest tulenevalt lapse heaolule. Kuna vaktsineerimata jätjad küllap tegelikult hoolivad oma lastest ja teavad, et väiksema koguse rahaga on neil raskem lapsele head elu pakkuda, otsustaksid nad tõenäolisemalt oma lapsi vaktsineerida.
Väga radikaalselt vaktsiinide vastu meelestatud ja rikkamad vanemad (kelle jaoks toetused ei moodusta märkimisväärset osa sissetulekust) võivad otsustada ikkagi enda lapsi mitte vaktsineerida. Neile väljastamata toetustest tuleneva lisarahaga on võimalik vaktsineerida HIV-positiivseid ja teisi, keda ei ole võimalik traditsioonilisel viisil nakkushaiguste eest kaitsta. Inimesed, kes lapsi mitte vaktsineerides tekitavad kahju ühiskonnale, kompenseerivad selle kahju. Austraalias hoitakse selle poliitika tõttu kokku hinnanguliselt 50 miljonit Austraalia dollarit aastas.
EI
Karjaimmuunsus on küll langenud, ent jääb enamikus riikides siiski umbes 90 protsendi juurde. Selle väike langus ei õigusta nii radikaalset sekkumist, kuna probleem on lahendatav muude meetmetega.
Inglismaal läbi viidud uuringus selgus, et 18 protsenti vaktsineerimata jätjatest teevad sellise otsuse sellepärast, kuna leiavad, et see on ebamugav, ebavajalik või kallis. Kui kehtestada süsteem, mille kohaselt on kõik lapsed automaatselt määratud vaktsineerimisele ning millest loobumiseks peaks tegelema suure koguse bürokraatia ja paberimajandusega (nagu Eestis näiteks relvaloa taotlemisel), siis tõuseks karjaimmuunsus ka nende arvelt, kellel nüüd on ebamugavam vaktsineerimisest loobuda.
Analüüsi autorid moodustasid 21.-22. novembril Tartu toimunud Eesti kesk- ja põhikoolide väitlusmeistrivõistluste I etapil võistkonna, mis võitis turniiri. Toodud tekst on kokkuvõte võistkonna kaasusest turniiri peateemal, milleks oli: «Riikides, kus vaktsineerimine ei ole kohustuslik, ei annaks riik sotsiaalseid hüvesid neile, kes ei vaktsineeri oma lapsi».