Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/26/4738891t1h9161.jpg)
Õpetajate Leht 27. novembril:
Kadriorus jagati hariduspreemiaid
19. novembril said president Ilveselt 4000-eurose hariduspreemia füüsikaõpetaja Lilian Tambek, matemaatikaõpetaja Hele Kiisel ja koolijuht Hendrik Agur. Reaalteaduste eripreemia pälvis keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel.
Kuidas edasi – kas eraldi või koos?
Lõuna-Eesti linnades tegutsevad veel vaid mõned venekeelsed koolid, vene kodukeelega lapsed sulanduvad eesti keele- ja kultuuriruumi. Pika keelekümblustraditsiooniga Tartu Annelinna gümnaasium on valmis pakkuma võimalust ka vastupidises suunas liikuda ja kutsuks heal meelel oma perre ka eesti noori, kes tahavad vene keele vähese vaevaga suhu saada.
Üks lasteaed, kaks keelt
Tapa Vikerkaare lasteaed on vene lasteaed, kus on juba 20 aastat ka eesti õppekeelega rühm. Järgmisel aastal plaanitakse avada kahesuunalise keelekümbluse rühm, keelekümbluse põhimõtted on aga juba ammu kasutusel. Osa koolieelikuid loeb ja kirjutab juba sügisel kahes keeles.
Kus algab rahvustunne, seal lõpeb loogika
«Vene koolide üleminek eestikeelsele õppele on järjekordne tõestus sellest, et seal, kus algab rahvustunne, lõppeb aristotelliku loogika kehtivus. Kõige halvem on kogu asja juures see, et venekeelsete inimeste juures võib kohata veendumust, et riigikeele õpetamise ebaloogilisust seletab tahtlik kavatsus,» kirjutab Andrei Hvostov.
Kool kinni, laste kaitseks!
«Kas on palju nõuda, et halli-passi-rahva lapsed muutuksid eestikeelseks?» küsib kolumnist Kaarel Tarand. «Vastutasuks sellele, et neile võimaldatakse lihtsustatud naturaliseerimist. Ei ole, häbiväärne on see nõudmata jätta.»
Kas ja kuidas pärsib eestikeelne aineõpe vene õpilaste õppeedukust?
«Õpetajate oskused ja hoiakud on piirkonniti erinevad ning õpilased on edukamad seal, kus õpetajatel on hea keeleoskus,» kirjutab Igor Kopõtin, kelle hinnangul ei kata õpetajate juurdekasv vene kooli vajadust.
Miks on Sakala eragümnaasium nii edukas?
Möödunud aasta riigieksamite põhjal jõudis Tallinna Sakala eragümnaasium pingeridades väga kõrgetele kohtadele. Inglise keele eksamil saadi keskmiseks punktisummaks 81 ja oldi sellega Eesti koolide pingereas inglise kolledži järel teisel kohal. Eesti keeles kui võõrkeeles saadi 86 punkti ja oldi viiendal kohal. Laias matemaatikas oli Sakala abiturientide punktisumma 70,5 ‒ ja koht kaheteistkümnes. Kolme eksami kokkuvõttes oli Sakala eragümnaasiumi tulemus 80,04 punkti, mis andis koolide pingereas esikoha.
Muukeelsed lapsed eesti koolis
Kallavere keskkool on eesti õppekeelega kool, kus õpib 191 õpilast, kellest rohkem kui pooled, 51%, on muukeelsetest või segaperedest. Kuidas õppetöö sellistes tingimustes käib ning mida tähendab see õpetajate ja õpilaste jaoks?
Ühel meelel kahes keeles
Aseri kooli kogemus kinnitab, et kakskeelne kool on lõimumise väga hea variant.
Multiperspektiivsest ajalooõpetusest lühidalt
Multiperspektiivse ajalooõpetuse rõhuasetus baseerub mitte teadmise ülekandmisel valmis narratiivi vormis, vaid õpikeskkonna loomisel, kus õpilane kujundab teadmise ise, kirjutab HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Kersti Kivirüüt.
Õpipoisiõpe annab töötajale kindlustunde
Õpipoisiõpe annab kindla tunde, et tööandja hoolib sinust, aga ka usu, et vajadusel saad uue ameti õppimisega hakkama.
Topeltkeelekümblus – kolmkeelsuse võti!
Paljudes Eesti venekeelsetes koolides pakutakse õpilastele keelekümblust, mille käigus õpitakse osa aineid eesti ning osa vene keeles. On aga ka riike, kus pakutakse õpilastele topeltkeelekümblust. Topeltkeelekümbluse programmides õpitakse osa aineid esimeses ehk emakeeles, osa teises ning ülejäänud kolmandas keeles, aidates seeläbi õpilastel omandada kolm keelt kõrgel tasemel.
Mitmekultuuriline Eesti kool
Viimastel kuudel on seoses Euroopas toimuvate sündmustega hakatud ka Eestis rohkem rääkima eri emakeele ja kultuuritaustaga inimestest. Nende sulandumisest ühiskonda ja ka sellest, kuidas on võimalik õpetada eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi ühes klassiruumis.
Uskumatud lood teiselt poolt piiri
Teele Üprus kirjutab Ene Hioni raamatust «Tema isiklik venelane». «Kõnetamine» võiks olla selle raamatu märksõnu, sest selles on peatükke, mis kõnetavad nii noori kui ka vanu. Või selliseid, mis kõnetavad noori, ja selliseid, mis kõnetavad vanu.
Elu oksüümoronid
«Keelekaste» rubriigis kirjutab Priit Põhjala, et oksüümoronid on küll ebaloogilised ja absurdsed, ent ometi loomulikud ja vajalikudki, sest kirjeldavad maailma ja elu sageli tabavamalt kui muud keelelised vahendid.
Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest
Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, siis gümnaasiumi õppekirjanduses on suured lüngad. Gümnaasiumi valikkursuste õpikuid pole välja antud ei eesti ega vene keeles, täielikult puuduvad ka venekeelsed LÕK-õpikud. Õpetajate jaoks tähendab see suurt lisakoormust.
Olulistel teemadel, inimlikult
3.–5. detsembrini toimuvad kinos Artis LUXi filmipäevad, kus tulevad näitamisele filmid Euroopa praegu kõige põletavamatest teemadest – immigratsioonist («Vahemere odüsseia»), naiste õigustest («Mustang») ning hariduse rahastamisest («Õppetund»).
Direktor: igaüks mõistab, et eesti keelt on vaja
Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova ei nõustu väitega, et vene õpetajad ei soovi minna eestikeelsele koolitusele, kuna nad ei saa keelest aru: «Neid, kes keelest aru saavad, on õpetajatest ikkagi suurem osa. Kui kellelgi ongi koolitusel keelega raskusi, püüame teha nii, et kolleeg on talle tõlk.»
Vene tüdruk saksa koolist – Eesti visiitkaart
Tallinna saksa gümnaasiumi abiturient Anastasija Minitš võitis möödunud aastal Varssavis õpilaste saksakeelse väitluskonkursi. Tänavu pälvis ta Eestis Maxima talendikonkursil humanitaartalendi stipendiumi. Tulevikus tahab tütarlaps saada haridusministriks.
Õpetaja peab uskuma sellesse, kuidas õpetab
Kuigi Pavel Alonov unistas juba gümnaasiumis ajalooõpetajaks saamisest, valis ta ülikoolis esmalt haldusjuhtimise eriala – isa soovitas, sest mees peab ju raha teenima ja peret üleval pidama. «Noored kooli» programmi kaudu jõudis ta aga ikkagi kooli ja õpetab juba kaheksandat aastat Tallinna Pae gümnaasiumis ajalugu ja ühiskonnaõpetust.