Aleksander Laane: Soome teeb Eesti Roheliste valimislubaduse teoks

Aleksander Laane Foto: Erakogu

Eestis on esimesed kodanikupalga katsetused tulemas – riigipalgaliste kirjanike-kunstnike programmi näol. Kümme inimest on muidugi vähe, aga asi alguseks seegi. Roheliste veetavat kodanikupalga teemat on Eestis saatnud asjatundmatud populismisüüdistused, mis lähemal vaatlemisel kohemaid tolmuks pudenevad. Nüüdsest on meil võimalik jälgida kodanikupalga sisseviimise eksperimenti õige lähedalt – Soomes on tööga algust tehtud.

Põhisissetuleku pilootprojekt Soomes hakkab võtma üha selgemat kuju. Loodud on rakkerühm nelja ülikooli teadlastest, KELA sotsiaalkindlustuse asjatundjatest, ettevõtjate, TÄNK mõttekoja ja SITRA esindajates, kes asuvad ette valmistama projekti, mis käivitub 2017. aastal. Veel pole selgust, kas pilootprojekt hõlmab kogu riiki või ainult mõnd kindlat piirkonda. Järgmise aasta novembriks töötatakse välja kodanikupalga korraldamise alused ja kavandatakse selle läbiviimiseks vajalik eelarve. Praegu räägitakse 500 eurost inimese kohta, mis võib tõusta 800ni. Põhisissetuleku ettevalmistused kiidab heaks ka Soome suurim ajaleht Helsingin Sanomat oma 11. oktoobri juhtkirjas. Soomlased toetavad kodanikupalga rakendamist – poolt on 70%.

Juba 2016. aasta jaanuarist stardib Hollandis Utrechti linna ja ülikooli pilootprojekt, kus 300 inimest hakkavadki saama 900 eurot täiskasvanu kohta või 1300 eurot vähemalt kaheliikmelise pere peale. Katsetatakse erinevaid tingimusi ja skeeme, et leida Hollandi jaoks see parim kodanikupalga rakendamise viis. Projektiga kavatseb ühineda veel kolm omavalitsust: Tilburg, Groningen ja Wageningen.

2016. aaasta sügisel toimub Šveitsis referendum, kus riigi kodanikud otsustavad, kas kehtestada kodanikele põhisissetulek kui põhiseaduslik õigus või mitte. Tänaseks on näha, et enamis Šveitsi poliitikuid, peamiselt parempoolsed ja tsentristid, on asunud ühisele pealetungile põhisissetuleku idee vastu. Varem avaldas oma kriitilise seisukoha põhisissetuleku osas Šveitsi Föderaalnõukogu ning nüüd Šveitsi föderaalassamblee alamkoda. Teisalt aga näitavad avaliku arvamuse küsitlused, et põhisissetuleku idee pälvib Šveitsis poolehoidu – 49% šveitslastest toetab põhisissetuleku kehtestamist, veel 8% ütlevad, et nende toetus sõltub rakendamise detailidest. Šveitsis on sajandist pikem otsedemokraatia traditsioon ning sellest tulenev vajadus rahva arvamusega arvestada. Võib juhtuda, et mõne aja pärast näeme poliitikute imepärast metamorfoosi vastalistest toetajateks. Iseasi, kas enam kui 2000 eurot kuus on ikka õige – just summa suurus võib kohusetundlikele šveitslastele hääletamisel takistuseks saada.

Kuid kodanikupalk pole tegelikult midagi uut – Alaskal eksisteerib see juba 80ndate aastate algusest. Samuti on kodanikupalgaga katsetatud Namiibiast ja Indiast alates ning Kanada ja USAga lõpetades – ja praktiliselt kõik olid positiivsete mõjudega. Esimene riiklik põhisissetuleku pilootprojekt koodnimetusega «Mincome» (1974–1979) viidi läbi Kanadas Manitoba provintsis Dauphini asulas. Pilootprojekti ajal vähenes Dauphini haiglakülastuste arv 8,5%. Vähenesid koduvägivalla juhtumid, tööõnnetused, vigastused autoõnnetuste tagajärjel, vaimse tervise probleemid jne. Eelmise aasta sügisel käis Evelyn Forget «Mincome’i» analüüse, mis aastakümneteks kalevi alla pandi, tutvustamas Soomes. Tõenäoliselt andis Forgeti visiit olulise tõuke, et Soomes sai põhisissetuleku idee valitsuse tasandil tugeva toetuse.

Nobeli majanduspreemia laureaadid, kes kodanikupalga üht või teist vormi on toetanud: Joseph Stiglitz, James Tobin, Milton Friedman, James Buchanan, James Meade, Paul Krugman, F. A. Hayek, Herbert A. Simon ja Robert Solow.

Kodanikupalga ideaallahendus on baassissetuleku (basic income) kindlustamine igale riigi kodanikule, seadmata mingeid muid lisatingimusi. Praegune kodanikupalgaga seotud praktika kinnitab, et selle maksmine toob kaasa positiivseid muutusi ühiskonnas – hirmu vähenemist ja kindlustunde suurenemist. Inimesed on altimad vabamalt otsustama oma elu üle – alustavad väikeettevõtlusega; soovivad õppida, ennast täiendada, teha vabatahtlikku tööd. Lisaks väheneb haiglaravi vajadus. Hirmujutud, et inimesed ei viitsi sellisel juhul enam tööd teha või joovad kogu raha lihtsalt maha, on osutunud alusetuks.

Eestimaa Roheliste ja Soome põhjendused kodanikupalga aluste väljatöötamise vajaduse kohta on väga sarnased. Kodanikupalk muudab oluliselt kohmakat sotsiaalkindlustussüsteemi, andes abi ka neile, kes toetuste määramise reeglite piiridesse ei mahu või ei taha toetusi manguma minna. Ka Eestis on mitmete toetuste väljamaksmise ja arvutamise kulu suurem kui toetus ise – see on ju absurd! Kodanikupalk on üks lahendustest lähituleviku kriisis, kus tööelu muutub oluliselt ja ka pensionisüsteemide kindlus on küsimärgi all – paljud täna tavapärased töökohad kaovad ja uute tekkega võib aega minna. Kedagi ei jäeta abitult maha, vaid rakendatakse rahvast ühendavat kodanikupalka – see on kodanikupalga põhisõnum nii Soomes kui Eestis.