/nginx/o/2015/11/24/4733463t1he946.jpg)
USA jaoks on sõda terrorismiga kestnud juba 2001. aastast saadik, ent toimuvast on näha, et senine strateegia ei vii sihile, kirjutab veebiväljaandes The Conversation Bradfordi ülikooli rahuuuringute professor Paul Rogers.
Paul Rogers: me peame valmistuma 30-aastaseks sõjaks Lähis-Idas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
12 aastat tagasi pidas toonane USA president George W. Bush lennukikandjal Abraham Lincoln kõne, kus teatas, et suur ülesanne on täidetud. Ta kinnitas siis, et Saddam Husseini režiim on pühitud ajaloo prügikasti, Taliban likvideeritud ja Al-Qaeda laiali pühitud kui mitte hävitatud, mistap olid ka Ühendriigid taas oma õigel kohal maailmaareenil.
Seda ta toona arvas. Viimase kümnendi jooksul on aga sajad tuhanded inimesed jätnud oma elu sõdades Iraagis, Afganistanis ja Liibüas.
Viimasel kahel aastal on miljonite süürlaste ja iraaklaste elu mõjutanud al-Qaeda terroristliku ideoloogia uusim ilming niinimetatud Islamiriik. Neid pole seni peatanud ka õhurünnakud. USA kaitseministeeriumi teatel on nad andnud praeguseks üle 8125 õhulöögi ja tabanud enam kui 16 000 sihtmärki. Tapetud on hinnanguliselt 20 000 ISi toetajat, ent ISi väidetav varu positsioonidele paigutatavatest võitlejatest on endiselt 20 000 ja 30 000 vahel. USA luureandmete kohaselt liitus ISiga möödunud aastal 15 000 inimest 80 riigist ja veel 30 000 inimest on liitunud teiste äärmusrühmitustega.
/nginx/o/2015/11/24/4733441t1h5629.jpg)
Sõda on ISile kasulik
Sõda on ISi jaoks hea. Äärmuslased saavad näidata end ristisõdijatega võitlevate islami kaitsjatena, kes loovad samal ajal uut kalifaati. Ehkki suur enamus maailma moslemeist vihkab ISi maailmavaadet, on nad endiselt ahvatlevad väikesele vähemusele, keda ka agaralt püütakse.
Möödunud aasta kevadeni keskendus IS peamiselt enda proto-kalifaadi loomisele ja kaitsmisele, nüüd aga on al-Qaeda ideoloogia eeskujul laienetud ka kaugemale.
Sellel on kaks vormi – sidemete loomine sarnaselt mõtlevate rühmitustega nii Liibüas, Nigeerias, Kaukaasias, Afganistanis kui Lähis-Idas endas ning «ristisõdijate» otsene ründamine, ms tähendab nii turistide tapmist Tuneesias, Vene lennuki alla kukutamist kui kohutavaid terroirünnakuid Pariisis.
Nagu IS kahtlemata lootiski, reageeris Prantsusmaa rünnakutele uute õhulöökidega Süürias ning kogu lääs räägib õhusõja laiendamisest ja isegi võimalikust maavägede kohale viimisest. See on muusika ISi juhtkonna kõrvadele. Osa neist saab kindlasti surma, ent mida tähendab see neile, kes on osa jumalikust plaanist? Veelgi enam, kui nende satelliidid jätkavad rünnakute korraldamist, kasvab nii Prantsusmaal kui mujal islamofoobia, mis annab äärmuslastele uusi värbamisvõimalusi.
/nginx/o/2015/11/24/4733435t1hbade.jpg)
Mida lääs tegema peaks?
Arvestades sellega, et just sõda IS tahabki, tuleb tunnistada, et nende ootustele vastamine ei pruugi olla hea mõte. Paratamatult kerkib seejärel küsimus «Mida me siis tegema peaksime?»
Ehkki see on tõene, ei ole mingit mõtet süveneda praegu väidetesse nagu «me poleks pidanudki Iraaki minema». ISi ohjeldamiseks, mis võib võtta aastaid, saab aga astuda mitmeid selgeid samme.
Kõigepealt tuleb tegeleda oluliselt enam Süüria kodusõja lõpetamisega, see on ISi ohjeldamise selge eeldus. Kahel viimasel kohtumisel Viinis on olnud näha mõningaid väikeseid edusamme, milles on osalenud kõik sõjaga seotud riigid, sealhulgas Venemaa, Iraan ja Saudi-Araabia. Protsess vajab aga kiirendamist ning kaasata tuleb ka president Bashar al-Assad ja tema sõjaväejuhid. Süüria valitsusvägede kaasamine on sealjuures kõige raskem ülesanne, mis jääb parimate konfliktilahendajate ülesandeks.
Kohe olulisuselt järgmisel kohal on ulatuslik ja kiire abi Süüria ja Iraagi põgenikele, enam kui kolmele miljonile inimesele, kes paiknevad peamiselt Jordaanias, Liibanonis ja Türgis. Talv on tulekul ja ÜRO pagulasagentuur ja teised organisatsioonid ei suuda neile kõigile abi pakkuda. Ehkki esmane põhjus aitamiseks peaks olema inimlikkus, tuleb meeles pidada, et kui need inimesed toeta jätta, on taas kord tegemist värbamisvõimaluste loomisega äärmuslastele.
Kolmandaks tuleb nii tugevalt kui võimalik julgustada Iraaki oma sunni vähemust kõnetama, eriti neis riigi osades, kus hooletusse jäetud rahvas aitab ISi toetada.
Lõpuks on veel ka ISi laienemise küsimus, mis puudutab tugevalt Liibüat. See riik vajab stabiilsuse hoidmiseks ÜROlt viivitamatut abi.
/nginx/o/2015/11/24/4733451t1ha749.jpg)
Selles kontekstis on igal riigil, mis soovib tõepoolest islamiäärmusluse laienemist piirata, kohustus toetada muutusi Egiptuses, kus valitseb äärmiselt represseeriv kindral Sisi režiim. Üle tuhande Moslemi Vennaskonna toetaja on tapetud ja kõvasti üle 10 000 vangistatud, mistap on just Egiptus küps islamiäärmusluse laienemise jaoks.
Ükski välja toodud tegevustest ei anna täit lahendust ISiga seotud väljakutsetele, ent need suunavad meid eemale sõja alustamisest. Ühendiikide jaoks on käimas terrorismivastase sõja 15. aasta. See sõda muutub üha intensiivsemaks ning minevikus tehtud vigadel, nende mõjul ja põhjustel ei peatuta kuigi kaua. Kui me ei võta uut suunda, tuleb olla valmis 30-aastaseks sõjaks.