Arvesse võttes, et tänapäeva toitmissuund ei nõua tervislikult toidult mitte üksi kalorite hulka, vaid ka bioloogilisi väärtusi, tõuseb päevakorrale ka köögitehnika tähtsus. Kui tahetakse säilitada toiduaineis bioloogilisi väärtusi eriti keedetud toidu valmistamisel, siis tuleb teadlik olla köögitehnika võtetest, mis viimast võimaldavad.
Postimees 1936. aastal: köögitehnika tähtsus toitlustuses
Uuem köögitehnika lähtub toitaineid säilitavast seisukohast. Eriti suur tähtsus on köögitehnikal just rahvatoitlustuse parandamisel, sest viimane lähtub peamiselt aed- ja puuvilja tarvitamise propagandast.
Asjaolu, et meie rahvatoitlustuses esineb aedvili seni veel peamiselt keedetud toiduna, tuleb perenaistel eriti teadlik olla aed- ja puuvilja käsitlemisel ning toidu tüüpide retseptide ja valmistamisviiside valikul. Kahjuks ei saa siin perenaisi kuigi suurel määral abistada meie seni ilmunud retseptide kogud, sest nad lähtuvad peamiselt vanast kulinaariast, kus aedviljast toitude valmistamine toimub lihatoitude valmistamise tehnika järgi.
Uuem köögitehnika lähtub järgmistest seisukohtadest: 1. Toit peab valmima võimalikult kiirelt. 2. Peab vältima pikaajalist keetmist, kupatamist ja hautamist. Selle vältimiseks tuleb tarvitada erisuguseid uudseid võtteid ja tehnikat toiduainete ettevalmistamisel. 3. Aed- ja puuvilja ning marjade keetmisel tuleb vältida kahekordset keetmist. 4. Et aedvili valmiks võimalikult kiirelt, tuleb tarvitada, kui see võimalik, hautamist rasvaga. 5. Et uuema aja köögitehnika tarvitamisel ei teki üldse keeduvett, siis loomulikult jääb ära ka selle äraheitmine, mis eriti oluline bioloogiliste väärtuste säilitamisel. 6. Tuleb teadlik olla toiduainete harmoonilisest ühendamisest.
24.11.1936