Mart Laidmets.

FOTO: Sille Annuk

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets kirjutab vastuseks tänases Postimehes ilmunud erakoolide artiklile, et riik käsitleb erakoole osana Eesti koolivõrgust, kuid erakoolide tegevuse toetamine peab olema omavalitsustele vabatahtlik.

Riik käsitleb erakoole osana Eesti koolivõrgust – see ei saakski teistmoodi olla. Seda tõendab ka asjaolu, et riik annab jätkuvalt nii erakoolidele kui ka kohalikele omavalitsustele iga lapse kohta võrdset haridustoetust õpetajate palkadeks ja muudeks hariduskuludeks.

Erakoolide tegevus- ehk majanduskulude toetamine peab olema omavalitsustele vabatahtlik, sest tingimusteta erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuse panemine omavalitsustele on põhiseadusevastane ja ebamõistlik. Mulluse Riigikohtu otsuse taustal on oluline, et omavalitsusele peab jääma õigus otsustada oma koolivõrgu ning haridusraha üle. Kui erakool soovib olla osaks avalikust ja õppemaksuta koolivõrgust, tulebki see kokku leppida kohaliku kogukonnaga.

Omavalitsus ja riik peavad tagama hariduse kõigile lastele hoolimata piirkonna eripärast ning asustustihedusest, lapsevanemate sotsiaalmajanduslik taustast, laste erivajadustest jne. Erakoolipidajatele on kooli avamine võimalus ning vabadus, mis peab kindlasti jääma. Seetõttu tuleb erakoolile sooviga olla osa kohalikust koolivõrgust kaasa ka vastutus, mille raamid saab leppida kokku vaid omavalitsustega.

Seaduseelnõu annab võimaluse kokku leppida

Hetkel riigikogus arutusel olev seadusemuudatus annabki muuhulgas võimaluse, et omavalitsus tellib erakoolidest õppekohti ja annab tegevustoetust. See ei saa juhtuda automaatselt, vaid siiski läbirääkimiste teel ja osapoolte kokkuleppel. Ka riik loob riigigümnaasiume omavalitsustega läbi rääkides, kuigi see vastutus ja kohustus tuleb seadusest. Head koolivõrku saab teha vaid kõiki osapooli arvestades.

Erakoolide tegevuskulude toetamise aluseks saab olla kokkulepe omavalitsusega ka seetõttu, et praegune süsteem on loonud ebaõiglase olukorras, kus näiteks Tallinnas ja Tartus on juba praegu maksumaksjate panus erakooli suurem kui tavakooli ja lisaks on erakoolidel õigus võtta õppemaksu. See pole ei mõistlik ega kestlik.

Näiteks põhjamaades on üldreegel, et avaliku raha eest erakooli pidades ei tohi valida õpilasi, samuti ei tohi kasutada kõigile lastele kvaliteetse avaliku teenuse pakkumiseks mõeldud raha hüppelauana eraraha kaasamisel ja seeläbi teatud privileegide loomisel.

Haridusuuendused on igas koolis

Kindlasti ei tohi pisendada erakoolide rolli haridusuuenduste juurutamisel või eitada nende olulist kohta haridusmaastikul. Kuid samuti on ebaõiglane väita, et head haridust on Eestis võimalik saada vaid neljal protsendil lastest, kes käivad erakoolides või mõnes valitud kesklinnakoolis. See lihtsalt ei vasta tõele.

Sadadele heas mõttes tavalistele koolidele teeb liiga väide, et enamik uutest haridusideedest on saanud alguse ning iseenesest mõistetavaks muutunud erakoolides. Paljud uuendused on pärit munitsipaalkoolidest. Mitmed uuendused tulid Eesti koolidesse näiteks liikumise Omanäoline Kool kaudu üheksakümnendate alguses, kui erakoole oli vaid mõni üksik. Juba 1996. aasta riiklikus õppekavas oli kirjeldatud integreeritud õpe ehk õppeainete lõimimine, individuaalne lähenemine igale lapsele ja tugiteenused. Näiteks kujundava hindamise võtsid paljude teiste seas esimesena kasutusele nii Viimsi kool, Tartu Kivilinna kool kui ka Audentese erakool.

Huvitav kodukool on lapse inimõigus

Riigil on vastutus vaadata koolivõrku tervikuna ning erakoolid rikastavad meie haridusvõimalusi ka tulevikus. Me usume ja teame, et iga laps on eriline ning tähtis – seetõttu peab iga Eesti kool olema huvitav ja eriline.

Kõige olulisem on, et vanemal oleks juba lapse sünnist saati kindlus ja teadmine, milline on talle lähim põhikool, kuhu laps saab rahuliku südamega minna – ilma katseteta ja õppemaksuta. Suuremas osas Eestist on see ka praegu nii. Igal lapsevanemal on mõistagi õigus panna laps erakooli ning see on lapsevanema teadlik valik, mis peab talle ka jääma ning hariduslik mitmekesisus on oluline iga omavalitsuse koolivõrgu jaoks.

Meil on Eestis sadu väga eripäraseid ja innovaatilisi munitsipaal- ja riigikoole. Toetame neid ning usume neisse, ärme vastanda neid negatiivses võtmes erakoolidega. Kui mõnes koolis on probleeme, siis aitame neid lahendada, mitte ärme põgene nende eest.