Rein Veidemann: eestikeelsus pole vaidlusobjekt

Rein Veidemann Foto: Postimees.ee

Täna Radisson Blu Sky (eesti keeles «sinitaeva») hotellis toimuval seminaril tehakse kokkuvõte Teadus- ja Arengunõukogu (TAN) raporti, mida tuntakse ka kui TANi töörühma juhatanud Gunnar Oki raportina, «avalikust konsultatsioonist». Just niisugust veidrat määratlust avalikule arutelule sisaldab kutse!

Raporti üheks soovituseks on kõrgharidusruumi koondamine üksteist dubleerivate erialade arvel, mille taustaks ideaalis on üks Eesti Ülikool. Teine soovitus puudutab välismaiste õppejõudude kutsumist, eesmärgiga suurendada õpetatavate erialade konkurentsivõimet. Äsja on akadeemik Margus Lopp näidanud (PM 18.11), milliste ohtudega tuleb arvestada ülikoolide mehitamisel «varjaagidest» õppejõududega.

Esiteks, Eestis tehtava teadlaskarjääri prestiiži langus, ja teiseks, eestikeelse kõrghariduse järk-järguline koomale tõmbumine. Kui dubleerimise ja konkurentsi küsimused võivad olla veel vaidlusobjektideks, siis üks neist – kõrghariduse eestikeelsus – seda kindlasti ei ole. Kui just ei taheta vaidlusobjektiks muuta põhiseadust ennast. Sellele on osutanud oma kaaskirjas Teaduste Akadeemia seisukohtadele (8.10.2015) Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor, akadeemik Jaan Undusk.

Eesti ühe autoriteetsema humanitaarteadlase kommentaar raportis esitatud soovitusele «minna kõigi ülikoolide doktoriõppes, kus see on võimalik ja põhjendatud, üle ingliskeelsetele õppekavadele ning õpetusele» kõlab resoluutse ühemõttelisusega – see «on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, mille 6. paragrahv ütleb, et Eesti riigikeel on eesti keel». Ja Undusk jätkab: «Riigikeel ei ole mitte ainult keel, millega kodanik peaks põhiliselt hakkama saama tänaval, turul ja riiklikes asutustes esmasuhtluse tasemel. Riigikeel on eeskätt see keel, milles igaühel on Eesti Vabariigis õigus haridust saada põhikooli alamast kuni kõrgkooli kõrgeima astmeni (põhiseaduse paragrahv 37). Magistri- ja doktoriõpe on Eesti Vabariigis antava kõrghariduse osa. Selle kättesaadavus kõigil põhilistel erialadel peab olema tagatud riigikeeles, see tähendab – eesti keeles.» Undusk ei välista paralleelset ingliskeelset (venekeelset, saksakeelset, juudikeelset jne) õpetust kõigil haridusastmeil, aga see ei saa toimuda eestikeelsuse arvelt.

Mis õigusega jätkab Eesti riik eestikeelse hariduse nõuet vene koolides pärast seda, kui ta ise soovitab keelevahetust inglise keele kasuks?

Jääb üksnes lisada küsimusena veel üks (moraalne) argument: mis õigusega jätkab Eesti riik eestikeelse hariduse nõuet vene koolides pärast seda, kui ta ise soovitab keelevahetust inglise keele kasuks? Nõnda siis peaksid täna, seal «sinitaevas» arutlejad mõtlema hoopis sellele, kuidas kõrgkoolides juba käivitunud ingliskeelsete õppekavade kõrval taastada eestikeelsed, selleks et vältida kahtlustusi põhiseadust eiravas tegevuses.