Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2015/11/20/4721025t1hf543.jpg)
Kui Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kolmapäeval mõni tund pärast Postimehega suhtlemist parlamendi maine säästmiseks lahkumisavalduse kirjutas, jõudis nii mõnigi riigikogulane küsida: mis nüüd?
Polnud ju 32-aastane ametivend pidanud nelja Toompeal veedetud aasta jooksul häbiväärseks ei erakirjade varastamisele õhutamist, erakonna kassaorderite võltsimist ega ka kuluhüvitiste tilgatumaks kulutamist.
Tõtt-öelda ongi Toobali värskeim skandaal – otsus koolis õpetajate uinunud valvsust ära kasutades alaealistele läheneda ja neid alkoholi tarbima ahvatleda – poliitikult uus «tase», millele seni polnud analoogi.
Toobali neljapäeval öeldud sõnadega «ma pole enam poliitik» sai ameti renomee justkui veidi puhtamaks. Ehk on ka valijal kasulik täna sauna minna, leili visata ja külma peaga järele mõelda: mida teha, et sellised asjad ei korduks?