Mees, keda vihkas tema oma perekond

Abdelhamid Abaaoud. Foto: Andrus Peegel

«Me palvetame, et Abdelhamid oleks tõesti surnud.»  Kui kellegi kohta ütleb nõnda tema enda lihane õde, on see kindel tunnismärk: pehmelt öeldes oled oma elu valesti elanud.

Need sõnad lausus tänavu oktoobris Yasmina Abaaoud. Naine oli just saanud teate, et tema vend Abdelhamid sai terrorirühmitise Islamiriik (ISIS) pealinnas Ar-Raqqah’s surma, kui õhurünnak tabas välisvõitlejate treeninglaagrit.

Paraku ei vastanud see uudis tõele. Tõenäoliselt oli tegemist meelega levitatud väärinfoga, sest ligi kuu aega hiljem oli Abdelhamid Abaaoud (27) uuesti platsis, korraldamas terrorirünnakute seeriat, mis nõudis möödunud reede õhtul Pariisis vähemalt 130 inimelu.

Päriselt hukkus ta alles Pariisi politsei suurhaarangus ööl vastu kolmapäeva, kui korrakaitsjad ta sõelapõhjaks lasid. Ent oma nime oli ta jõudnud juba kõige halvemas mõttes ajalukku kirjutada.

Abdelhamid Abaaoudi isik sobitub kõige tüüpilisema potentsiaalse terroristi portreega, kirjutab ajakiri The Atlantic.

Tema vanemad sündisid Marokos, kuid kolisid Belgiasse arvatavasti aastal 1975. Emast pole suuremat teada, kuid Abaaoudi isast Omarist sai Brüsseli moslemite kvartalis edukas riidekaupmees. Perekond polnud kuigi usklik.

1987. aastal tuli ilmale Abdelhamid.

Poisi varajasi nooruspäevi ei saa nimetada üleliia vaevarikkaks. The New York Times märgib, et hoolimata korduvatest hilisematest süüdistustest moslemite väärkohtlemise kohta Euroopas, oli Abdelhamid tegelikult üsna privilegeeritud – ta võeti vastu peenesse katoliku kooli, Brüsseli paremas linnaosas asuvasse Collège Saint-Pierre d’Uccle’isse.

Mitte et ta oleks seal kaua vastu pidanud – ainult aasta. Mingil põhjusel visati ta haridusasutusest välja. Noore Abdelhamidi hobiks kujunesid hoopis pisipättused. Ta leidis seltskonna narkodiilerite seast ning istus lühikest aega ka soolaputkas. Ühtlasi sõbrunes ta mitme teise Pariisi terrorirünnaku toimepanijaga – nende hulgas oma kanepilembusega meediasse jõudnud Brahim Abdeslami ja tolle venna Salah’ga.

Ühtäkki, umbes paar aastat tagasi, leidis Abdelhamid oma perekonna üllatuseks kutsumuse äärmuslikus sunniislamis. Ta kolis Süüriasse ja liitus ISISega. «Kogu oma elu olen ma näinud moslemite verd voolamas,» kõneles ta Aleppo linnas ülesvõetud videos. «Ma palvetan, et jumal murraks nende selja, kes on tema vastu.»

Süürias tegi mees kiiresti karjääri: aitas treenida uusi võitlejaid ja vedas autoga laipu.

Euroopat vaevab aga küsimus: kuidas sai Abaaoud pärast seda veel korduvalt tagasi Belgiasse ja uuesti Süüriasse sõita? Eriti, kui tema nime seostati juba varasemate rünnakutega – näiteks kiriku süütamise katsega Villejuifi linnas tänavu aprillis? Peale selle oli Abaaoud Prantsusmaa siseministri Bernard Cazeneuve’i sõnul seotud veel vähemalt nelja nurjatu terroriplaaniga.

Islamiriigi ingliskeelse propagandaajakirja Dabiq veebruarinumbris hoopleb sellega ka Abdelhamid ise. «Minu nimi ja pilt oli igal pool uudistes ja ometi sain ma jääda nende (uskmatute) kodumaale, plaanida nende vastu operatsioone ja vajaduse korral turvaliselt lahkuda,» tsiteerib Abaaoudi sõnu CNN. Ühel oma visiitidest Euroopasse meelitas ta endaga kaasa ka oma väikse venna, 13-aastase Younesi. Viimasest sai noorim teadaolev ISISega liitunud belglane.

Perepea Omar meenutas, et Abdelhamid oli talle juba kahe aasta eest ette heitnud: miks saab noorem veli euroopalikku haridust?

«Ma ei suuda seda enam taluda,» ütles Omar oma vanema poja kohta The New York Timesile tänavu mais. «Ta hävitas meie perekonna. Ma ei taha teda enam kunagi näha.»

Enam ta ei pea. Ega saagi.