/nginx/o/2015/10/22/4621325t1h8cdc.jpg)
Meri on põlvini ja juua peab saama, olenemata ajast ja kohast! Kui see on tõesti nii, siis kas on vaja piirata öist alkoholimüüki üheksa ettevõtja peetavas kümnes baaris ja toitlustusasutuses, mis paiknevad Suur-Karja ja Müürivahe tänaval ehk kurikuulsas Bermuda kolmnurgas, küsib vanalinna elanik ja Vanalinna Seltsi juhatuse liige Toomas Oosalu.
Pole siiski kahtlust, et öise alkoholimüügi piiramine Bermuda kolmnurgas on mõistlik ning vajalik, sest sealne äritegevus toodab kuritegevust ja kahjumit. Bermuda kolmnurgas paikneb väga väikesel maa-alal arvukalt baare ja toitlustusasutusi, mille põhitegevus on alkohoolsete jookide serveerimine öisel ajal. Tihti ei taha ärimehed vastutada sellisest tegevusest põhjustatud probleemide eest lähiümbruses, kuigi alkoholi öine müük suurendab oluliselt piirkonna kuritegevust.
Aastas üle 400 õigusrikkumise
Toon võrdluseks Norras kaheksateistkümnes linnas läbi viidud uuringu tulemused, mille järgi kaasneb alkoholi müügikohtade lahtiolekuaja pikenemisega ühe tunni võrra vägivallaga seotud kuritegevuse kasv 16%. Ei ole põhjust arvata, et Norras tehtud uuring Bermuda kolmnurgas ei kehti. Kehtib küll.
Kui Norra uuringu tulemusele lisada veel Bermuda kolmnurga võimendav efekt, mis seisneb baaride ülitihedast paiknemisest tingitud probleemsete pidutsejate koondumises väikesele maa-alale, on selge, miks on sellest paigast kujunenud üks kõige kuritegelikum piirkond Eestis. Politsei andmetel registreeriti ajavahemikul 1.01.2014 kuni 28.02.2015 ettekirjutuse saanud baarides ja toitlustusasutustes ning nende lähiümbruses 499 õigusrikkumist. Kusjuures tegelikult jääb suur osa toimepandud õigusrikkumistest eri põhjustel hoopis registreerimata.
Kuritegelik on see, et mitmed ettekirjutuse saanud ärimehed tegutsevad eluhoonetes, kus paiknevad kodud. Need mitmesaja-aastased majad ei ole ehitatud tantsusaaliks, diskoteegiks ega ööklubiks. Samas ei ole neid ka muinsuskaitselistel põhjustel lubatud ega võimalik helikindlamaks ümber ehitada.
Alkohol ei ole tavaline kaup
Seetõttu ei peaks olema lubatud ärimeestel, kes ehitisregistri andmetel tegutsevad ruumides, mille kasutamise otstarbeks on söökla, restoran või baar, faktiliselt pidada seal tantsusaali, diskoteeki või ööklubi, kus alkoholi serveerimise teenusele lisandub veel ka kõva muusikatümps.
Keegi ei saa nõuda alkoholi serveerimise teenuse osutamist mis tahes ajal või kohas. Eriti aga Tallinna vanalinnas, mis on muinsuskaitseala ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Seetõttu on ka täiesti kohatu võrrelda Bermuda kolmnurka Amsterdami, Londoni või New Yorgi kesklinnaga.
Pidutsemine ja joomarlus ei ole üks ja sama asi. Seni kui meie pidutsemise kultuur või õigemini kultuuritus seondub ohtra alkoholipruukimisega koos kõige sellest tuleneva koledusega, ei ole ükski ettepanek alkoholiga seotud piirangute ärajätmisest tõsiseltvõetav. Piirangute kehtestamine või mittekehtestamine sõltub eelkõige ühiskonna arengutasemest. Kui tekib mõistlik pidutsemiskultuur, siis võib ka piirangud ära jätta. Kuniks aga sellist kultuuri pole, tuleb muuhulgas asjakohaste piirangutega selle loomisele kaasa aidata.
Ööklubide kadumine tooks tagasi tavapärase elu
Ei ole põhjust muretseda, et ettekirjutuse saanud ärimeeste lahkumisega sureb elu vanalinnas välja. Tallinna vanalinnas on 579 hoonet, kus on brutopinda kokku 670 460 ruutmeetrit. Hinnanguliselt ei moodusta ööklubidena tegutsevate baaride ja toitlustusasutuste osa selles üle ühe protsendi. See tähendab, et tegemist on väga väikese osaga vanalinna pindadest, millel tegutsejate negatiivne mõju keskkonnale on seevastu väga suur.
Nii toob ööklubide arvu vähenemine vanalinnas sinna hoopis elu tagasi: ööklubidest häiritud elanikud ja ärid saavad tagasi vanalinna pöörduda. Paradoksaalsel moel on öise alkoholimüügi piirang vajalik ka ettekirjutuse saanud üheksale ettevõtjale endale. Kuidas?
Tuleb vaid lugeda nende ettevõtete avalikke aruandeid. 2014. aasta majandusaasta aruande on neist üheksast ettevõtjast äriregistrile esitanud seitse. Kui liita kokku nende seitsme ettevõtte 2014. aasta kasumid ja kahjumid, siis saame tulemuseks 74 264 eurot kogukahjumit.
Tekib küsimus, mis on sellise äri eesmärk – kasumit ei teenita ja äritegevusega kaasnevad suured probleemid. Ei ole ju arukas jätkata senist öist alkoholi serveerimise äri, kui see ei tooda mõistlikku kasumit. Nii võiksid ettekirjutuse saanud ärimehed võtta seda kui õigeaegset signaali ja äratust korraldada oma äritegevus ümber moel, mis on kasumlikum ning samas koormab vähem keskkonda. Ometi ei taha osa ettekirjutuse saanud ettevõtjaid piirangutega leppida.
Miks hoitakse kinni kahjumlikust ärist?
Selline käitumine ärgitab küsima, kas pildil (loe: aruannetes) on midagi valesti. Sest mis sunnib ettevõtjaid kramplikult kinni hoidma kahjumlikust ärist? Tõsi on, et alkoholi öise serveerimisega tegelevatele ettevõtjatele tuleks kehtestada selgemad reeglid, kus ja mis tingimustel võib üldse alustada sellist äritegevust.
Selleks tuleb anda kohalikule omavalitsusele muuhulgas õigus määrata kohad, kus alkoholi öise serveerimise teenuse osutamine on lubatud ja kus mitte. Nii langeb ära probleemne tüüpolukord, kus vaidlus elanike ja ärimeeste vahel tekib alles pärast seda, kui ööklubi on käivitatud, raha kulutatud ja ärimehed kaitsevad viimse hingetõmbeni oma rahapaigutust.
Huvitatud ärimeestele tuleb anda selge vastus, kas, kus või millistel tingimustel tohivad nad üldse osutada alkoholi öise serveerimise teenust.
Öised pidutsejad reostavad vanalinna tänavaid uriini ja oksega, prügist rääkimata. Kas vanalinna avalik ruum peab tõesti välja nägema nagu laada peldik? Kas selle hävitustöö, millega ei ole hakkama saanud Ülemiste vanake, teevad siis nüüd ära meie oma mehepojad ja tütred? Kuhu veel? Võib ju püüda mõista, et 700-aastane orjaöö ja 50 aastat Nõukogude okupatsiooni ja mis kõik veel on põhjus, mis sunnib meid endiselt end pildituks jooma, räuskama ja reostama. Kuid käes on aasta 2015 ja enam pole mingit põhjust ennast ise täis lasta.