/nginx/o/2015/11/19/4715119t1h8a79.jpg)
Iisraeli Idapartnerluse Instituudi president Avraam Šmulevitš hoiatab uute terrorirünnakute eest, mille eesmärk on külvata Euroopa riikide kodanike hulgas paanikat ja hirmu, et survestada lääneriikide valitsusi terroristidele järeleandmisi tegema. Küsis ajaloolane, Postimehe kolumnist Taavi Minnik.
Kas suured koordineeritud terroriaktid Siinai poolsaarel ja Pariisis annavad tunnistust terroristide uuest võimekusest?
Loomulikult. Suvel teatasid lääne eriteenistused, et Euroopasse on põgenikena tunginud umbes 2500 Islamiriigi terroristi. Nagu näitasid Pariisi terrorirünnakud, värbavad Euroopasse tunginud Islamiriigi terroristid teo täideviijad kohalike moslemite hulgast, moodustades nii uusi terroristlikke rakukesi. Eri hinnangutel on neis terrorivõrgustikes umbes 10 000 inimest, kes võivad toime panna uusi terrorirünnakuid Euroopas.
Üle Vahemere Euroopa Liitu saabunud illegaale on võimatu kontrollida, sellest tulenevalt võib öelda, et terroristid on leidnud uusi mooduseid lääne destabiliseerimiseks. Neil on kasutada suured rahalised võimalused ning nad on jõudnud luua laia üleeuroopalise võrgustiku. Ma kardan, et Pariisi rünnakud oli kõigest algus. Islamiriik võitleb oma eksistentsi eest, nad tahavad, et lääs loobuks õhurünnakutest ning kavatsustest viia Süürias läbi maavägede operatsioon.
Nende taktika on lihtne: me lõpetame terrorirünnakud, kui teie meid rahule jätate. Tuletaksin meelde terroriakte Hispaanias 2004. aastal, milles hukkus 191 inimest. Terroristid nõudsid toona Hispaania vägede väljaviimist Iraagist ning pärast plahvatusi tuligi Hispaanias võimule valitsuskoalitsioon, mis oli lubanud Iraagi operatsiooni lõpetamist.
On selge, et Islamiriik kavatseb organiseerida terrorirünnakute laine Euroopa riikides, mis osalevad terrorivastases koalitsioonis.
Kui tõenäoline on Lähis-Idas maavägede operatsiooni läbiviimine? Mida tähendavad Pariisi terrorirünnakud Euroopale: kas oodata võib Schengeni ruumi lõppu ning parempopulistide triumfi?
Kindlasti viib see paremäärmuse ning neonatsistlike gruppide tõusuni. Paljusid neist finantseerib väga heldel käel Kreml. Mitme Euroopa maa valitsused on üles näidanud ebaprofessionaalsust. Veel suvel olid identifitseeritud mitmed terroristlikesse grupeeringutesse kuuluvad sõdalased, kes olid tunginud põgenikena Euroopasse, kuid mingeid abinõusid selles osas tarvitusele ei võetud.
Nüüd on küsimus selles, millisel kujul hakkab tulevikus eksisteerima Schengeni viisaruum, muutused siin on paraku möödapääsmatud. Kui terroristid saavad segamatult liikuda riigist riiki, siis on eriteenistustel olukorda väga raske kontrollida. Põgenike sissevool kolmanda maailma riikidest, kusjuures mitte ainult nendest, kus parasjagu sõda käimas, on tohutu ning olukorda kontrolli alla saada on väga raske.
ELi liidrid räägivad karmi kontrolli vajadusest, kuid selles, kas asi ka niikaugele jõuab, ei ole ma kindel. Saage aru, et väljend «võitlus terrorismiga» on iseenesest täiesti mõttetu. Terrorism on sõjapidamise moodus ning terrorismiga on väga raske võidelda, kuna see on põrandaalune liikumine, millel puudub keskne juhtimine. Terroristidele ei tohi mingeid järeleandmisi teha. Ainuke viis terrorismiohule lõpu tegemiseks on korraldada maavägede operatsioon Süürias ja Iraagis ning likvideerida Islamiriik kui kvaasiriiklik moodustis.
Kas see tähendab, et lääneriikidel on viimane aeg üle vaadata oma senine Lähis-Ida strateegia?
Alguses ei tahtnud keegi eriti tõsiselt end siduda võitlusega Islamiriigi vastu, seetõttu läks sellel organisatsioonil korda tugevneda, hõivata territooriume ning alustada terroristlikku sõda. Pariisi rünnakud on asjade arengus aga täiesti uus etapp. Varem, kui araablased Lähis-Idas üksteist tapsid, võisid eurooplased lihtsalt öelda, et see pole nende asi. Kuid nüüd on Islamiriigil läinud korda tuua sõjategevus juba Euroopasse, et muuta oma eksistents legitiimseks ning edasi laieneda. Seda, kuidas reageerib lääs, me veel ei tea. Emba-kumba, kas läheb järeleandmistele või alustab terroristide hävitamist maavägede operatsiooniga.
Kas Pariisi terrorirünnakud võivad Putini-Venemaale kasu tuua? Kas need võivad Venemaa välja aidata rahvusvahelisest isolatsioonist?
Putin on kõige suurem Pariisi terroriaktidest kasusaaja. Ta kasutab antud võimalust, et tõestada lääneriikidele, et on nendega samal pool barrikaade ning et läänel on Islamiriigi terroristide näol veel hirmsam vaenlane kui Putin ise. Putini sõnum läänele on järgmine: unustage Krimm ja Ukraina, parem võitleme üheskoos ühise vaenlase vastu.
Vene diplomaatia ning propaganda juba kasutavadki efektiivselt ära Islamiriigist lähtuvat terroriohtu. Lääs ongi juba asunud järeleandmiste teele, kuna päevakorrast on maha võetud küsimus vastumeetmete kohta Venemaa interventsioonile Süürias. Riigisiseselt on Venemaa juhtkond hakanud mutreid pingutama, terrorivastase võitluse ettekäändel on hakatud piirama oma kodanike reisimist, praegu arutatakse tõsiselt väljasõiduviisade kehtestamist ning lendude lõpetamist Euroopasse.
Venemaa on reaalselt naasmas nõukogudelikku totalitarismi ning islamistide terror on selleks hea ettekääne.
Avraam Šmulevitš
Sündinud 1968. aastal.
Rabi, politoloog ja ajaloolane. Spetsialiseerinud islami ning Kaukaasia ajaloole.
Jeruusalemma Idapartnerluse Instituudi president.
Šmulevitši emapoolne suguvõsa on pärit Tallinnast.