/nginx/o/2015/11/19/4713595t1h0744.jpg)
Kuigi terroriorganisatsioonid on internetti enda eesmärkide realiseerimise toetamiseks kasutanud juba paar aastakümmet, peavad terrorirühmituste veebielu analüüsinud teadlased ISISe veebioperatsioone kõige mastaapsemateks ja innovaatilisemateks, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andra Siibak.
Nad saatsid mulle šokolaadi ja raamatuid. Nad jutustasid minuga tundide viisi Skype’is, säutsusid Twitteris, saatsid erinevaid emotikone. Mu telefon surises pidevalt nende tähelepanust. Nad huvitusid minust. Küsisid, kuidas mul läheb ja mis ma teen? Nad olid minu jaoks olemas. Nad olid mu sõbrad.
See kirjeldus võiks tõepoolest illustreerida meie tõeliste, kõige lähedasemate sõprade käitumist, eks ole? Ideaalis. Reaalsuses aga kajastab antud kirjeldus hoopis ühe 23-aastase üksildase pühapäevakooli õpetajanna kogemust, keda püüdis enda ridadesse värvata ISIS.
Mida terrorirühmitused veebis teevad ja kuidas nad endale liikmeid värbavad?
Ammu enam pole mingi saladus see, et internetis on endale sooja pesa leidnud määramatu arv terrorirühmitusi ning üksiküritajatest ekstremiste. Internet võimaldab terrorirühmitustel ning radikaalset ideoloogiat propageerivatel inimestel üksteist kergemini üles leida; omavahel operatiivselt suhelda ja infot vahetada; saada inspiratsiooni või praktilisi näpunäiteid (kasvõi sellest, kuidas valmistada pommi või mismoodi planeerida rünnakuid), otsida endale rahakaid toetajaid või värvata uusi andnud jüngreid.
Eeltoodust hoolimata näitavad rahvusvahelised uuringud selgelt ja üheselt, et terrorismi levikus ei saa siiski vaid internetti süüdistada. Ehk internetti ei tohiks vaadelda kui peamist põhjust, miks aina rohkem inimesi radikaalseid vaateid omaks võtab ning terrorirühmitustega liituda soovib.
Internet, eelkõige aga sotsiaalmeedia, on õigupoolest ekstremistide jaoks vaid üks töövahend paljude teiste seas. Tõsi, töövahend, mida ISIS eriti hästi käsitseda oskab.
/nginx/o/2015/11/19/4713569t1h7a74.jpg)
ISISe veebiarmee argipäev
Kuigi terroriorganisatsioonid ja ekstremistid on internetti enda eesmärkide realiseerimise toetamiseks kasutanud juba paar aastakümmet, peavad terrorirühmituste veebielu analüüsinud teadlased ISISe veebioperatsioone mastaapsemateks ning innovaatilisemateks kui kellelgi teisel.
ISISe mastaapset kohalolu veebis, eelkõige aga sotsiaalmeedias, aitab tagada palgasõduritest veebiarmee, kelle üks spetsiaalne allüksus – Al Hayat Media – on suunatud just lääneriikide veebipubliku püüdmisele. Veebiarmee peamine ülesanne on propagandistliku sisuga värbamisvideote Mujatweetide loomine, mida levitatakse YouTube’is ja lingitakse Twitteris, Instagramis, aga ka paljudes teistes sotsiaalmeediakanalites.
ISISe innovaatilisus ja mastaapsus seisneb paljuski selles, et nende värbamispropaganda on interaktiivne ning võimaldab inimestega dialoogi astumist, erinevalt näiteks paljudest lääneriikide loodud terrorismivastastest sõnumitest, mis on üldiselt üles ehitatud ühesuunaliselt. Nende värbamissõnumeid leiab paljudes keeltes: araabia, indoneesia, prantsuse, saksa, hollandi, vene – kõik ikka selleks, et võimalikult paljusid kaasata ja puudutada.
Värbamisvideod: roosa jäätis ja laibad
/nginx/o/2015/11/19/4713571t1h5972.jpg)
ISISe värbamisvideod on professionaalselt tehtud. Professionaalselt selles mõttes, et erinevate sihtrühmade püüdmiseks on videod oma sõnumite, lubaduste ja pildikeele poolest erinevad.
Üheks ISISe värbamisvideote sihtrühmaks võib kindlasti pidada oma eluga rahulolematut, õnne otsivat inimest. Paljuski sellisele segmendile mõeldes on osa ISISe värbamisvideotest üles ehitatud tavainimeste kogemusele toetuvalt, rõhutades seda, et riigipiirid, keelebarjäär või sotsiodemograafiline taust ei ole oluline, kui ülimaks on kuulutatud usk. Seepärast on kõik Islamiriigi kodanikud ühesugused, võrdsed ja samasugused nagu SINA! Ükskõik, milline SINA oled.
Kõigile, kes selles pühasõjas «õigele» poolele üle tulevad, lubatakse ülimat õnne, rahulolu ja küllust. Sellisesse kategooriasse kuuluvad värbamisvideod jutustavad lugusid sellest, kuidas islamiriigis ei pea keegi kunagi millestki puudust tundma. Kõike on külluses, juba toitu jätkub alati kõigile. Viimast, muide, illustreerib ühes videos näiteks kaader sellest, kuidas ISISe võitlejad jagavad lastele roosat jäätist.
Idealiseeritud «roosa jäätise maailma sõnumid» ei imponeeri aga kindlasti mitte kõigile ISISe võimalikele järgijatele.
Natuke teistsugusele sihtrühmale, nendele, kes soovivad elada exegi monumentum-põhimõttel ja tahavad oma elule mõtte anda, endale õige roll ja koht siin elus leida, on suunatud värbamisvideod, mida iseloomustavad ääretu julmus ja vägivald. Need on sageli üles ehitatud klassikalisele meie-nemad-diskursusele.
Selles vastanduses on ISIS alati võimsam ja tugevam kui nende vastased. Vastased, kes ähvardavad nende püha tõde ja elukorraldust. Vastased, kes ei mõista selliseid üldinimlikke väärtusi nagu armastus, rahu ja usk. Seda diskursust esitlevad videod on detailsed ja võikad, näidates ISISe halastamatust ja võimu. Noad välguvad, pead lendavad, veri pritsib.
/nginx/o/2015/11/19/4713583t1hf4a7.jpg)
Raske öelda, kas ISISele on edu toonud lubadused roosast jäätisest või laibad, kuid fakt on see, et ISISe sõnumid lähevad korda paljudele. Näiteks nähtub Ameerika Ühendriikide tänavu septembris avaldatud valitsuse raportist, et ISIS on suutnud enda ridadesse värvata enam kui 25 000 välismaalasest võitlejat 80–90 riigist (umbes 4500 arvatakse olevat tulnud Euroopast ja Põhja-Ameerikast).
Värbamine kui pikk protsess
Need numbrid on eriti kummastavamad arvestades tõika, et reaalne värbamine ise võib olla ääretult aeganõudev ja pikaajaline mitmeetapiline protsess, mis kestab pikki kuid, kui mitte aastaid. Värbajatena tegutsevad põhjalikud koolitused läbinud sõdalased, kellele on antud väga täpsed suunised, milliseid sihtrühmi püüda, kuidas seda teha ning milliseid mõjutusviise kasutada.
Radikaliseerumisega tegelevad uurijad on leidnud, et ISISe värbamisprotseduurid järgivad paljuski Al-Qaeda kasutusel olnud ja siiani netis vabalt kättesaadavaid värbamispõhimõtteid. Näiteks soovitatakse läheneda pigem mitte tõsiusklikele; noortele; inimestele, kes elavad väiksemates maakohtades. Seevastu liiga jutukaid, argu või kadedaid inimesi ei soovitata värbama asuda.
Oodatakse, et värbaja valiks oma sihtmärgi äärmiselt hoolikalt ja vaagiks protsessi esimestel etappidel põhjalikult ning pidevalt, küsimustikele ja psühholoogilistele testidele vastates, kas tema potentsiaalne värvatav ikka on piisavalt sobilik kandidaat.
Värbamine ise ei toimu muidugi värbamise sildi all. Täpselt nagu Al-Qaeda värbamiskunsti juhendmaterjalist nähtub, püütakse kõigepealt õppida inimest, tema mõttemaailma ja väärtusi tundma.
Näiteks 23aastase USA pühapäevakooli õpetajanna kogemusest nähtub, et ISISe liikmed võisid rääkida temaga tundide viisi Skype’is, jutustades religioonist, enda elust ja eesmärkidest. Nad saatsid talle postiga šokolaadi ja raamatuid. Nad olid tema jaoks olemas, ööpäev läbi. Ta tundis, et oli endale leidnud ühtäkki sõbrad. Sõbrad, keda tal polnud kunagi olnud.
Võitlus ISISe veebiarmeega
/nginx/o/2015/11/19/4713591t1h280f.jpg)
Just selliste «sõprade» vastu on reedestest Pariisi sündmustest ajendatult alustanud võitlust ka häkkerite rühmitus Anonymous. Vaid paari päevaga on Anonymous suutnud tuvastada ja blokeerida enam kui 5500 ISISe liikme või toetaja Twitteri konto. Samalaadse rünnaku kuulutas Anonymous ISIS vastu välja ka peale Charlie Hebdo sündmusi, misjärel blokeeriti 10 000 ISISega seotud kontot.
Vale oleks arvata, et enne Anonymouse rünnakut ISISega seotud kontode ja veebilehte vastu on vaba maailm ISISe veebikohalolu tegevusetult pealt vaadanud. Kaugeltki mitte. Valitsusorganisatsioonid, kodanikeühendused, interneti teenusepakkujad, üksikisikud püüavad igaüks omal moel võitlusesse panustada.
Osa ISISe vastasesse liikumisse panustajaid püüab blokeerida ISISega seotud kontosid või juhtida teenusepakkuja tähelepanu nende loodud ebasobilikule veebisisule. Teised püüavad koolitada religioosseid juhte ja liidreid, et ISISe postitusi marginaliseerida.
Samas nendivad spetsialistid üsna üksmeelselt, et see vastupanuliikumine ei ole siiani olnud kuigi edukas. On viimane aeg tõsta panuseid.
Andra Siibak on kaitsnud filosoofiateaduste doktorikraadi meedia ja kommunikatsiooni erialal Tartu ülikoolis ning tegelenud sotsiaalmeediat puudutava temaatika uurimisega enam kui kümme aastat. Praegu töötab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meediauuringute vanemteadurina.
/nginx/o/2019/09/22/12584441t1h3407.jpg)