Tõnu Runnel: ISIS siiski on üks islami viljadest

Tõnu Runnel Foto: Erakogu

Jutt, et ISISel pole islamiga mingit seost, on kahjulik enesepett. Pole kedagi teist, kes järgiks koraani, Muhamedi õpetust, nii sõna-sõnalt kui ISISe ideoloogilised liidrid. Ka piiblis on palju võikaid osi — mõlema amorfse tekstikogu tänaseks sobimatutest osadest ja sisemistest vasturääkivustest minnakse lihtsalt üle või tõlgendatakse neid allegooriliselt tänapäeva moraali ja eetika vaatepunktist ümber.

ISISe ideoloogid tahavad minna tagasi juurte juurde. Nad püüavad oma amorfseid pühi tekste otsetõlgendada. ISISe nägemus reformatsioonist on totaalne ega piirdu üksnes meile nähtava ning meelehärmi põhjustava «püha sõjaga». Nad püüavad kogu igapäevaelu selle põhjal paika seada — nagu nende tekstide eesmärk kunagi alguses ka oli.

Fundamentalistide soov naasta oma usuliste juurte juurde resoneerub paljude moslemitega üle maailma ja seda enamasti just islami vaga õpetuse pinnalt, mitte vägivallaarmastuse tõttu. Loomulikult pole amorfset teksti võimalik tegelikult otse kohaldada — ilmekas näide sellest on needsamad 21. sajandi olustikus toime pandud terrorirünnakud, millele 7. sajandi kõrbekoodeksist õigustuse leidmine on absurdini pingutatud tõlgendusspagaat.

Igat normi kohaldatakse läbi ümbritseva kultuuri, tavade ja eetika. Nii mõistab enamik moslemeid ISISe režiimi võikused oma eetikasüsteemi pinnalt loomulikult hukka. Ent fundamentalistid peavad neid sama põhjendatult usust taganejateks — nad on hakanud islami aluseks olevat 7. sajandi karmikoelist kõrbekoodeksit vabameelselt ümber tõlgendama ka neis küsimustes, kus amorfne tekst oma vähestel suhtelistel selgusehetkedel täpseid käitumisjuhiseid annab.

Kui tahta tugevdada noorte moslemite immuunsust nende endi pühade tekstide otsetõlgendamis-rumaluse suhtes, siis oleks kõige parem nad muidugi religioonivabaks kasvatada. Et nad elavad aga kiivalt oma usku ja kombeid kaitsva kogukonna sees, siis saab paremat tulevikku küsida vaid selleltsamalt kogukonnalt.

Kristluse raames lõpetati inimeste seebiks jahvatamine siis, kui sõna- ja mõttevabadus pimedasse dogmaatikasse sisse piiluma said hakata. Moslemitel on vaja teha sedasama — lubada iseendil oma religiooni kohta küsimusi küsida, seda religiooni ise, ilma vankumatu autoriteedi ette antud juhisteta tõlgendada. ISISe absurdne moraal ei resoneeruks nii võimsalt, kui tal poleks õige tõlgenduse aurat, mida mõõdukad ja vähem mõõdukad moslemid oma rangelt vagade hoiakutega argipäeviti ei toetaks.

Ei, need sõdalased ei ole võrreldavad koolitulistajatega. Nad on reformatsiooni koledad viljad, oma teguviisi pühaduses sama veendunud nagu siinmail nõidade põletajad.

Valgustus vaevalt et möödunud reede sündmuse järellainetuses märgatavat võidukäiku teeb. Sellegipoolest võiksime valedele alustele püstitatud loosungid ära unustada — moslemitega võib solidaarsust tunda ka ilma ennast ja teisi lollitamata. Enamgi veel, selliste ebatõdede levitamisega teeme karuteene neile islami moderaatidele, apostaatidele ja reformijatele, kes oma eluga riskides juba aastakümneid on rääkinud vajadusest islami vägivaldsetele komponentidele ausalt otsa vaadata ja islamiühiskondi liberaliseerida.