Üleeile õhtul hukkus Pariisis terroristide käe läbi üle 120 inimese. Lein Prantsusmaa suursaatkonna ees Tallinnas.

FOTO: Erik Prozes

Prantsuse president teatas, et Prantsusmaale on kuulutatud sõda. Taolised sõnad nõuavad tõsist järge, kirjutab Vene poliitika- ning militaarasjatundja Andrei Piontkovski veebiväljaandes About Russia

Agressor on teada. Tegu on kvaasiriigi ISISega, mis kontrollib teatud territooriumit (osa faktiliselt killustunud Süüriast ja Iraagist). Prantsusmaa ja tema NATO liitlased peavad vastama väljakutsele, mis on avalikult esitatud mitte pelgalt Prantsusmaale, vaid ka kogu läänelikule tsivilisatsioonile, tungima ISISe territooriumile, hävitama tema infrastruktuuri, likvideerima lahingutegevuse käigus või vangistama ja andma kohtumõistmise kätte selle juhid ja teised isikud, kes on kahtlustatavad inimsusevastastes kuritegudes.

See on raske otsus. Tingimata järgnevad inimkaotused sõjaväelaste hulgast, eriti maismaaoperatsioonide käigus. Vältimatu on "kaasnev kahju" (tsiviilelanike hukk). On täiesti võimalik, et järgnevad uued terroriaktid. ISISe likvideerimise järel ei kao islamiterrorism kuhugi. Innustav idee hävitada füüsiliselt pahelist jumalatut Lääne tsivilisatsiooni jääb inspireerima uusi fanaatikuid. Kõik see on nõnda.

Ent kui jätta ISISele vastamata, lakkab Lääs juba praegu ühes oma majandusliku ja sõjalise võimekusega olemast maailmapoliitika subjekt ja tema saatust hakkavad käesolevast määrama teised tegijad.

Nüüd putinliku Venemaa seisukohast. Ootamata kombekuse pärast isegi mõne tunni möödumist tragöödiast, kuulutas Vene propaganda entusiastlikult Urbi et Orbi, kuidas ta plaanib seda oma huvides ärakasutada. Kõige avameelsemalt ja üksikasjalikumalt pajatas neist plaanidest Sergei Markov:

 1. Tuleb kiiremas korras tugevdada julgeolekut Moskvas.

 2. Venemaa, USA ja Prantsusmaa peavad koos lömastama ISISe Süürias, Iraagis ja Liibüs.

 3. Peab kiiresti lõpetama konflikti Ukraina pärast Venemaa ja Lääne vahel. Hunta tuleb välja vahetada tehnokraatide valitsuse vastu, muuta konstitutsioon, kõrvaldada neonatsid, viia läbi uued vabad valimised. Kiievi hunta on üks peamiseid takistusi USA, ELi ja Venemaa ühise võitluse teel terrorismi vastu.

Niisiis, juba homme pakub "maailma kõige mõjukam inimene" G20 kohtumisel Läänele oma "abi" võitluses ISISega "Hitleri-vastase koalitsiooni" raames. Ja nõuab vahetuskaupa – talle tegevusloa andmist vennalikuks Ukraina tükeldamiseks, pluss garantiid "legitiimse" timuka Assadi võimule jäämisele.

Otsustama peab Lääs. Aga mulle tundub, et kauplemine on siin kohatu.

Esiteks pole Läänele seda abi vaja. Ta saab ISISega hakkama ilma igasuguse Putinita.

Teiseks oleks Ukraina loovutamine naabrist agressori meelevalda Lääne mainele vähemalt sama amoraalne ja hukutav kui kapituleerumine ISISele.

Ja kõige olulisem on see, et Ukraina võib loovutada, ent Ukraina ei alistu eal. Võib lõpetada konflikti Venemaa ja Lääne vahel Ukraina pärast.

Ent pole võimalik lõpetada konflikti Venemaa ja Ukraina vahel Ukraina pärast.

Seal elab endasse uskuv rahvas. Ukraina saab võitlema oma iseseisvuse, oma väärikuse, oma euroopaliku tuleviku eest. Ukraina võitles Stalini vastu 1953. aastani. Putin nõnda kaua vastu ei pea.

Elagu Ukraina!

Tõlkinud Teet Korsten