Liina Kersna

FOTO: Erakogu

Haridus- ja teadusminister nimetas praegust erakoolide rahastamise korda lolliks süsteemiks, millele raha pealekallamine ei paku talle rahuldust. Aga teeme selle süsteemi siis põhjamaiselt targaks, kirjutab riigikogu liige Liina Kersna (Reformierakond).

Triin Lauri Tallinna Ülikoolist kaitses sel suvel doktoritööd, mille eesmärgiks oli selgitada, kas lapsevanemate üha suurenev võimalus valida lapsele kool käib käsikäes haridusliku ebavõrdsusega. Väitekirja peamine järeldus oli, et lapsevanematele valiku andmine ei too kaasa haridusliku kihistumise suurenemist. Lauri hinnangul suurendab ebavõrdsust hoopis n-ö hariduslik sõelumine varajases eas. Kinnitust leidis tõik, et Tallinna nn katsekoolidesse sissesaamise võimalused on erineva sotsiaalse taustaga lastel erinevad. Ja jutt pole erakoolidest.

Lauri arvates peaks valikuvabaduse eelduseks olema mitmekesised ja omanäolised koolid. Kui valikuvõimalusi luuakse erasektori toel, on oluline riigi rahastamise ühtlus sõltumata omandivormist. Doktoritöö kinnitab, et range elukohajärgne kooli määramine ei ole perspektiivikas. Kõik Euroopa riigid on liikunud suurema valiku suunas. Hariduspoliitiliselt tuleks küsida kuidas, mitte kas valikut pakkuda, kirjutab Lauri.

Erakoolid ja hariduslik kihistumine

Haridus- ja teadusministeerium kardab, et erakoolid suurendavad hariduslikku kihistumist. Hoiatava näitena tuuakse erakoolide rahastamist muutva seaduseelnõu seletuskirjas Rootsi, kus riik võimaldab lapsevanematel lapsi saata võrdselt mõlemat tüüpi kooli. Ministeeriumi andmetel on selle süsteemi mõjusid hinnatud hariduslikku kihistumist soodustavana.

Palusin asja uurida meie saatkonnal Rootsis ja Rootsi saatkonnal Eestis. Kumbki ei suutnud leida uuringuid, mis toetaksid ministeeriumi hinnangut. Rootsi kooliharidusega tegelevad ametkonnad negatiivset seost kinnitama ei kippunud, pigem vastupidi. Koolireformi mõjude uuringud kinnitavad positiivset tulemust just väikese sissetulekuga perede lastele.

Samuti leiti, et võimalus kooli valida mõjutas õpilaste hindeid positiivselt. Samas ei täheldatud mingit mõju edasisele elukäigule (kõrghariduse omandamine, tööga hõivatus, kriminaalne tegevus, tervis). Kinnitust leidis, et sõltumatute koolide osatähtsuse suurenedes nii kohustusliku kui ka jätkuhariduse tasandil õpitulemused paranevad.

Haridusministeeriumi väitel ei kasutata muudes riikides süsteemi, kus kasumit taotlevat koolipidajat finantseeritakse avalikest vahenditest sedavõrd suures ulatuses. Ministeeriumi teadmisel oli Eestiga sarnane erahariduse toetussüsteem pikemat aega kasutusel Tšiilis, kus sellest aga loobuti haridusliku kihistumise ning laiaulatuslike protestide tõttu.

Rootsi ja Soome näited

Tuleme aga Lõuna-Ameerika läänerannikult natukene lähemale. Peaminister Carl Bildt viis aastatel 1991-1992 Rootsis läbi koolireformi, mille tulemusel tekkisid n-ö sõltumatud koolid varasemate väheste erakoolide asemele. Omanikuks võis saada nii aktsiaselts, sihtasutus kui ühing, mida rahastatakse õpilase pearaha alusel. Sõltumatud koolid on nii Waldorfi koolid, religiooniga seotud koolid, aga ka näiteks Eesti kool Stockholmis.

Täna on 33 protsenti Rootsi gümnaasiumitaseme ja 17 protsenti põhikoolidest sõltumatud. Sõltumatutes koolides õpib 18 protsenti Rootsi lastest.

Sõltumatud koolid ei saa võtta õppemaksu, kuid mingitel alustel on see siiski võimalik, näiteks rahvusvahelistest koolides. Seda, kas kool saab õppemaksu kehtestada, otsustab Kooliinspektsioon. Sarnane süsteem on ka Soomes. Ka seal saavad erakoolid võtta õppemaksu vaid erandkorras, kuid vabatahtlikke annetusi võivad lisaks riigi toetusele koguda kõik. Soome riik katab erakoolidele 94 protsenti munitsipaalkoolides lapse peale kuluvast summast. Erakoolide arv Soomes kasvab.

Nii Soome kui ka Rootsi kogemus näitab, et erakoolides õppivate laste peale kulub vähem raha, vastavalt 9 ja 6 protsenti vähem kui munitsipaalkoolis.

Taani ühiskondlik kokkulepe

Taanis õpib 14 protsenti põhikooli lastest ja 6 protsenti gümnasistidest erakoolides. Iga aastaga on need arvud kasvanud. Taani haridusministeerium deklareerib seda, kui oluline on erakoole riiklikult tunnustada ning rahastada, olenemata kooli asutajate ideoloogilisest, usulisest, poliitilisest või etnilisest motivatsioonist. Taanis on ühiskondlik kokkulepe erakoolide toetamises, sest riigikoolid õpivad nende kogemustest, samuti hinnatakse kasulikuks võistlusmomenti era- ja riigikoolide vahel.

Erakoolid saavad toetust, mille suurus võrdub kulutustega riigikoolis, kuid sellest on maha arvatud vanemate makstav erakooli õppemaks. See kindlustab võrdsed kulud õpilase kohta nii era- kui riigikoolides. Lisaks on erakoolidele ette nähtud toetused, millest katta koolimaja rendi-, remondi-, hoolduskulusid, aga ka näiteks erivajadustega laste õpetamiseks vajaminevad summad.

Toetuse saamiseks peavad koolid vastama riigi poolt kehtestatud tingimustele. Näiteks peab erakoolis õppima vähemalt 28 õpilast 1.-7. klassini. Esimesel kooliaastal võib olla vaid 12 õpilast, teisel aastal juba 20 õpilast. See tähendab, et riik annab võimaluse erakoolil end tõestada. Kooli omanik ei tohi olla eraisik ega teenida isiklikku kasu. Kool peab olema võimeline tasuma ka omaosalust, 2006. aastal oli see õpilase kohta 5000 Taani krooni (670 eurot) aastas.

Norra - erakool kõigile, kes seda soovivad

Ka Norra riik toetab erakoole põhimõttel, et neis õppimine oleks võimalik kõigile, kes seda soovivad. Hariduse kättesaadavuse tagamiseks doteerib riik erakoole 85 protsendi ulatuses pearahaga, mis kulub ühele õpilasele riigikoolis. Erakoolidel on lubatud küsida õppemaksu maksimaalselt 15 protsendi ulatuses riigikoolis ühe õpilase pearahaks kulutatavalt summalt.

Näiteks aastatel 2003-2004 oli 40-200 õpilasega algastmes (1.-7. klass) õppemaks umbes 7000 Norra krooni (875 eurot) aastas. See võrdub umbes pooleteise protsendiga keskmise Norra perekonna sissetulekust.

Holland rahastab sarnaselt Uus-Meremaaga erakoole võrdses mahus riiklike koolidega. Mõlemad riigid on maailma haridusedetabelites kõrgetel kohtadel. Osas erakoolides on kasutusel Daltoni, Montessori, Waldorfi, Jenaplani meetodid, mida kasutavad ka mitmed riigikoolid.

Selleks, et Hollandis tunnustatud filosoofilisi, usulisi või pedagoogilisi teooriad järgivat erakooli avada, peavad kooli loojad tagama 10 protsendi ulatuses koolihoone ehituse maksumuse enne riikliku toetuse saamist. See summa tagastatakse peale kooli 20. tegutsemisaastat. Kusjuures, kooli asutamise nõuded on linnas rangemad kui maapiirkonnas. Erakoolide õpetajate tasud on läbiräägitavad ja need makstab keskvalitsus. Kohalikud omavalitsused tasuvad muud tegevuskulud, mis samuti korvatakse keskvalitsuse poolt.

Kokkuvõtteks. Eestis õpib erakoolis võrreldes Põhjamaadega võrdlemisi vähe lapsi. Erinevalt Eestist hinnatakse Euroopas erakoolide panust haridussüsteemi uuendamisel ning valikute loomisel oluliseks väärtuseks. Põhjamaades valitseb erakoolide kasvu ja munitsipaalkoolide arvu vähenemise trend. Erakoole rahastatakse detailsetel tingimustel, sh on reguleeritud õppemaksu võtmise õigus.

Loomulikult pole põhjendatud see, kui ühes erakoolis on aastane õppemaks 2500 eurot, teises 350 eurot ning riik toetab neid koole võrdselt. Kuid selle asemel, et erakoolide rahastamist ebakindlamaks muuta, tuleks see lahendada komplekssemalt, kohandades meie oludele näiteks Taani erakoolide rahastamise mudelit.