Valitsusele paistab sport olevat kestlikum investeering kui haridus. Riigikogu komisjonidel ja liikmetel on õigus teha riigieelarvesse muudatusettepanekuid. Ehk võiks jalgpall versus haridus olla kultuurikomisjonile enesekehtestamise tuleprooviks, kirjutab Hannes Astok (Reformierakond).
Hannes Astok: nii nad hullutasidki peaministri ära
Trehvasime kolmapäeva õhtul Thbilisis ühte toredasse kõrtsi hinkaale sööma. Hinkaalid – suured pelmeenid – on Gruusias muidugi vaimustavad ning taustal mängiv teler meid eriti ei erutanud, keskendusime söögile. Ühel hetkel hakkasid aga kelnerid pultidega siblima ja kanaleid vahetama. Ning ennäe imet: ekraanil olidki sombune Tallinn, Lilleküla staadion ja Eesti-Gruusia jalgpall.
Elasime sinisärkidele eestlasliku emotsionaalsusega kaasa elik ei näidanud tõmmudele meestele oma tundeid eriti välja – mine sa kuumaverelisi tea, eriti kui nende meeskond haledalt nüpeldada sai. Hea mäng Eesti meeskonnalt!
Aga midagi jäi selles kaugelt kodumaalt tulnud telepildis kripeldama. Nimelt paistsid tribüünid väga tühjad olevat. Nojah, sõprusmäng, peaaegu talv, luks, koll ja paha inimestel kallal, kes ikka välja ronib.
Ja siis tuli mulle meelde, et järgmise aasta riigieelarvest plaanitakse Lilleküla staadioni suuremaks ehitamiseks anda 5 miljonit eurot. Meie spordisõbrast peaminister käis suvel Thbilisis, vaatas jalgpalli, Tallinnasse lubati ühte show-mängu ja nii hullutasidki Euroopa jalgpallimehed meie peaministri ära! Eks lambanahkne vest oli ka muidugi foto alumises paremas nurgas.
Euroopa jalgpallijuhid on kõrvuni sees üleilmse jalgpalliliidu rahaafäärides. Nendega asjade ajamisel, eriti riigi rahaga luhvtitamisel, võiks olla viisakalt öeldes ettevaatlik. Ja skandaalide valguses pole sugugi sõnamurdmine oma hoogsatest lubadustest loobuda.
Huvitav on lugeda haridusministri ja rahandusministri intellektuaalseid sõnavõtte teemal, kuidas hariduses pole raha või et seal on raha nagu raba. Hea küll, jätkem vanad sõbrad omavahele, aga hariduskulude tõus riigieelarves on järgmisel aastal napid 10 miljonit eurot. Ja publikuvaba staadioni laiendamiseks ühe jalkamängu tarbeks siis 5 miljonit eurot. Valitsusele paistab sport olevat kestlikum investeering kui haridus.
Riigieelarve on riigikogu laual. Kultuurikomisjon arutab nii hariduse kui ka kultuuri teemasid. Uskmatutele tasub meelde tuletada, et riigikogu komisjonidel ja riigikogu liikmetel on õigus teha riigieelarvesse muudatusettepanekuid. Ehk võiks jalgpall versus haridus olla kultuurikomisjonile enesekehtestamise tuleprooviks?
Kui poliitbüroo muidugi selle heaks kiidab.