Taavi Minnik: paneme Venemaa maksma?

Taavi Minnik, ajaloolane. Foto: Pm

Kui Vene riigiduuma endiselt spiikrilt Boriss Grõzlovilt küsiti, kuidas kavatseb võimupartei Ühtne Venemaa arendada dialoogi parlamendifraktsioonide vahel, teatas Grõzlov, et parlament pole koht diskussioonideks. Sellegi poolest võib meediast sageli lugeda Venemaa parlamendiliikmete lennukatest ideedest ning originaalsetest seaduseelnõudest, mida seal arutatakse.

Selle aasta algul tuli rühm saadikuid Žirinovski Liberaaldemokraatlikust Parteist välja ideega nõuda Saksamaa Liitvabariigilt reparatsioone Nõukogude Liidule Teise maailmasõja ajal osaks saanud purustuste eest. Saadikute seletuse järgi polevat SLV Nõukogude Liidule kunagi ametlikult reparatsioone maksnud ning see, mida Teise maailmasõja võitja oma okupatsioonitsoonist välja vedas, olla väärt «tuhat korda vähem», kui võitjale kohane.

Vene ajaloolaste Semirjaga ja Gnõševski 1990. aastatel ilmunud uurimuse järgi vedas Nõukogude Liit Saksamaalt välja 2800 tehast, 97 elektrijaama, 340 000 tööpinki, 1,5 miljonit karilooma, 2,3 miljonit tonni teravilja, miljon tonni kartulit ja juurvilju jne. Hiljuti lugesin, et näiteks Kemerovo keemiatehases Azot kasutatakse Saksamaalt toodud Schwarzkopfi firma kompressoreid tänapäevani.