Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/05/03/14525840t1he0ae.jpg)
/nginx/o/2012/08/30/1291640t1hc343.jpg)
Ääremaal on teenuseid, mida saab luua vaid riigi abiga, kuid see ei tähenda siiski, et neid peaks mõõdutundetult rakendama oma partei valimisvankri ette või looma pseudoteenuseid, mida turul pakutakse niigi ja soodsamalt, kirjutab riigiteadlane Viljar Veebel.
Estonian Airi (EA) saagas on olnud rohkelt vasturääkivaid argumente. Ühelt poolt juhtkonna väited, et toetuste tulemusel firma toimib, aitab Eesti majandust ja rohkem toetusi ei vajaks; teisalt poliitikute õigustused, et perifeerias ei saavatki vaid vabaturu põhimõtetel strateegilisi ühendusi tagada, pealegi vajavad ka valimised võitmist; kolmandaks Euroopa sõnum, et riigiabi võib küll teatud ühenduste puhul anda, aga mitte doteerida hingevaakuvat firmat kõiki võimalikke reegleid ja väljakujunenud tavasid korduvalt rikkudes, nagu seda viimastel aastatel tehtud on.