R, 3.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kalle Palling: Balticconnector aitab vabaneda Vene gaasi survest

, Riigikogu liige (Reformierakond)
Kalle Palling: Balticconnector aitab vabaneda Vene gaasi survest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kalle Palling
Kalle Palling Foto: Liis Treimann

Oktoobris esitasid Eesti ja Soome gaasiettevõtted valitsuste toetusel Euroopa Komisjonile ühise taotluse kahe riigi gaasivõrke ühendava ülekandetorustiku, Balticconnectori ehitamise rahastamiseks. Ühine seisukoht rahastustaotluse esitamisel tähistab väga olulise vaheetapi saavutamist, kirjutab riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Kalle Palling (Reformierakond).

See näitab kahe riigi jätkuvat kindlat tahet gaasi varustuskindluse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning alternatiivsete tarneallikate lisamiseks. 

Vähem kui aasta tagasi jõudsid peaministrid Taavi Rõivas ning Alexander Stubb kokkuleppele, et aastaks 2019 ühendatakse gaasiturud ja rajatakse vajalik taristu. Eesti maagaasi ülekandevõrgu omanik Elering on seejuures olnud projekti põhiline eestvedaja ning ettevalmistaja ka Euroopa tasandil. Märgiline on koostöö puhul seegi, et soomlased lõid valitsuse otsusega projekti tarbeks viimasel hetkel enne taotluse sisseandmist eraldi ettevõtte Baltic Connector OY, kuna Venemaa osalusega Soome gaasifirma Gasum loobus investeerimistaotlusest osalemisest.

Ühisturg vähendab sõltuvust

Euroopa Komisjoni energiajulgeoleku strateegias nähakse Balticconnectorit olulise Euroopa tasemel julgeolekuprojektina. Rahastustaotlusega on seotud ka Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamine, mis hõlmab kompressorjaama ehitust Puiatus ja uue gaasimõõtejaama ümberehitust Karksis. Eesti eesmärk on siin olla osa suuremast, ideaalis kogu Euroopa Liitu ühendavast gaasiturust.

Ühisturu korral ei sõltu ükski liikmesriik vaid ühest tarneallikast. Ühe tarneallika poliitilistest suvadest kannustatuna poleks võimalik ka riike gaasivarustusest välja lülitada. Nii ei saa korduda stsenaarium, kus venelaste Gazprom püüab oma hinnapoliitikaga mõjutada tarbijariigi valitsuse poliitikat. Sääraste survemeetoditega peab tänini sõjalise surve kõrval rinda pistma Ukraina. 

Täna on Eesti gaasiturg siiski selgelt liiga haavatav. Selle põhjuseks on ühe tarneahela risk, energiajulgeoleku risk ning administratiivloogikast lähtuv hinnakujundus. 

Meie regiooni energiajulgeoleku suurendamisel on Balticconnectoril oluline roll, murdes lõplikult ühe tarnija ja ühe tarneahela riski Soome – ning vähemal määral ka Eesti – jaoks. Meil on juba olemas ligipääs Leedus asuvale LNG terminalile. Integreeritud turg koos suurema nõudlusega aitab kaasa uute tarnijateja tarbijate turule tulekule. See toob uusi investeeringuid ka gaasi energiaallikana kasutavasse tööstusesse, sest hinnakonkurents ja mitme tarneallika olemasolu välistab hinna sõltuvuse headest suhetest Gazpromiga. Lisaks tagab gaasiühendus Soomele ligipääsu Lätis asuvale maa-alusele gaasihoidlale.

Gaasil on kasutamata potentsiaali

Ühtse Soome-Balti gaasituru moodustamisel ning Balti-Soome energiasaare ühendamisel Euroopa gaasivõrguga on oluliseks lüliks ühelt poolt Balticconnector ja teisalt Eesti-Läti ühenduse parendamine koos teiste Baltikumi projektidega, eelkõige Leedu-Poola vahelise gaasiühendusega GIPL. Sealt edasi aga saab rääkida laiemalt Euroopa gaasituru arendamisest. Balticconnectorisse investeerimata ei oleks võimalik saavutada täiesti ühtset Euroopa siseturgu.

Aasta-aastalt – peamiselt tänu taastuvatest allikatest tootmise suurenemisele – on meie kaugküttepiirkondades gaasi osatähtsus energiatarbimises kahanenud. Kõik eeltoodu on tähendanud maagaasi kasutamise vaikset hääbumist, viimase 15 aasta jooksul on see langenud umbes kaks korda. Gaasil on täna Eestis kasutamata potentsiaali, samas kui maailmas on gaasituru areng olnud kiire ja selle osatähtsus kasvanud. Olen veendunud, et Balticconnector ning teised gaasiprojektid annavad maagaasile kui energiaallikale Eestis uue võimaluse.

Maagaasi kättesaadavus on oluline muuhulgas ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisel. Arvestades Soome ja Eesti biogaasi tootmise potentsiaali, on ühendus oluliseks tõukejõuks ka biogaasisektori arengule, omades seega lisaks energeetikale ja tööstussektorile suurt positiivset mõju nii transpordi- kui põllumajandussektorile. Tulevikus võiks Põhjamaade biogaas olla Euroopas oluline transpordikütus, esindades rohelist mõtteviisi.

Tulevikueesmärk – Vene gaasi survest vabanemine

Nüüd on järgmine kaalukas samm ees ootamas jaanuaris, kui Euroopa Komisjonile saadetud rahataotlus peaks saama vastuse. Balticconnectori kogumaksumus on 250 miljonit eurot, millest Elering taotleb 75 protsendi rahastust. Projekti õnnestumiseks on oluline, et selle tähtsust mõistaksid nii kohapealsed tarbijad kui teised ELi liikmesriigid. 

Ühelt poolt on gaasituru arendamise tulemuseks turu tegelik liberaliseerimine ehk konkurentsiolukorra tekkimine, kus tarbijal oleks võimalus vabalt tarnijat valida. Füüsilised ühendused eri turu piirkondade vahel on siin eeltingimusteks. Teiseks varustuskindluse ja julgeoleku tagamine, mis vabastab gaasituru ja -hinna poliitilisest agendast. Vene gaasi survest vabanemine võiks ju olla kogu Euroopa huvides hädavajalik tulevikueesmärk. 

Vähetähtis ei ole selle projekti juures ka asjaolu, et regiooni huvisid esile tõstes ja mitte pidevalt tekki enda poole sikutades, on võimalik saavutada vaid edu.

See viimase aasta areng on olnud aga topeltedu, mille saavutamiseks tuli panna kõik mängu ja avada kõik kaardid. Vastasel juhul oleksime ilmselt tänaseni vaielnud, kelle projekt on piisavalt küps selleks, et edasi liikuda. Gaasi arenguvõimalused oleksime aga selle vaidlemisega maha mänginud. 

Märksõnad
Tagasi üles