Juhtkiri: kenad riigimehed

Foto: Urmas Nemvalts

Kes vastutab kliima- ja energiaagentuuri miljonite eest?

Kliima- ja energiaagentuuri (KENA) ümber toimuvat võiks võtta kui materjali elust enesest ja seda mõnes ametnike ja poliitikute elu kajastavas satiirilises telesarjas tögada. Küsimus pole selles, mitme miljoni eest peaks KENA endale reklaami tegema ja sümboolikat kujundama. Küsimus on selles, millise mulje jätab avalikkusele agentuuri senine lugu meie parlamentaarsest demokraatiast ja riigi rahandusotsustest.

Riigikogu rohelised hammustasid eelmisel suvel oma suutäie võimupirukast, kui sotsid valitsusest minema löödi. Reformierakonna ja IRLi vähemusvalitsus vajas ilmselgelt hädavajalike kärpeotsuste tegemiseks hääli, riigimehelikkuse mõõt väljendus puhtas rahas. Mullu 18. juunil tegi riigikogu valitsusele ettepaneku luua kliima- ja energiaagentuur. Samal päeval sai kergendusohkega toetuse ka 2009. aasta teine lisaeelarve. Sellega sai majandusministeerium «energiasäästuprogrammideks» 86 miljonit krooni, mis läkski eelnimetatud agentuurile – riiklikule kompetentsikeskusele, osakonnale sihtasutuse KredEx koosseisus.

KENA loomise argumendid olid õige õhukesed, et mitte öelda otsitud. Eestkõnelejate sõnutsi oli Eesti ainus riik ELis, kus säärast agentuuri ei olnud. Enam-vähem kogu lugu. Millised on eesmärgid ja kuidas need saavutada, jäi hämaraks. Teiste seas ka rahandusministrile Jürgen Ligile, kes aasta tagasi ütles agentuuri kohta palju tsiteeritud lause «Keegi ei tea, mis loom see on». Kui eelarve kuluartikkel pole korralikult läbi analüüsitud, tuleb sellest ainult pahandust, hoiatas Ligi.

Kui aasta alguses tundus KENA lihtsalt lapsekingades ettevõtmisena, millel nähti mitmesuguseid perspektiive, siis nüüd on üha enam jõutud kriitika ja õlakehitusteni. Ajakirjanduses on korduvalt räägitud KENA palgale võetud inimeste otsesest seotusest rohelistega. Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles septembris riigikogu ees, et projektide otsimisega on KENA tegelenud, aga põhilist eesmärki – luua võimekus energiateemade terviklikuks haldamiseks – pole agentuur saavutanud.

Riigikontrolöri sõnul eraldati stardiraha, ilma et olnuks selge, milliseid ülesandeid agentuur täitma hakkab: «Seega on riigikogu eraldanud raha ilma selge eesmärgita ja võtnud ise endalt võimaluse hinnata raha kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. Samuti on riigikogu ise vähendanud riigi rahandusotsuste läbipaistvust.»

Tuleval aastal paistab KENA jäävat eelarverahata. Üheksa miljoni eest tehakse reklaami projektidele, mille tulevik on avalikkusele ebaselge. Poleks üllatav, kui nüüd mõni «juhe» või riigimees pakub transparentse kommunikatsiooni initsiatiivi. Aga naerda pole siin millegi üle.