Kuuldused Estonian Airi surmast osutuvad tõeks. Euroopa Komisjoni otsust keelatud riigiabi kohta ole veel avalikkusele välja öeldud, kuid midagi on juba tilkunud meediasse enne kui Hiiobi sõnum rahvale teatavaks saab, kirjutab ajakirjanik Vambola Paavo.
Vambola Paavo: kui kuuldused Estonian Airi surmast osutuvad tõeks...
Mäng käib kõrgelt üle Estonian Airi pea. Firma presidendil ei jäägi muud üle kui konstateerida - elame päev korraga. Mõnigi lennundusteoreetik räägib tõsimeeli, meil pole rahvuslikku lennufirmat vaja, oleme liialt väike riik
Tegelikult on Estonian Air võrreldav perekonnareliikviaga, mida ei müüda ära raskematelgi aegadel. Reliikviat pärandatakse põlvest põlve. Lennufirma on riigi visiitkaart ja rahvuslik uhkus. See näitab meie kohalolekut maailmas. Kuhu lendab rahvusvärvides õhulaev, on kohal Eesti riik. Lennufirma kadumisest unistavad meie konkurendid, et võtta üle Tallinnast lähtuvate liinide opereerimine. Jutt käib mõistagi kasumlikest ning perspektiivsetest suundadest.
Kui nii läheb siis osutub kannatajaks turismisektor. Milleks üldse ehitada Tallinna uusi hotelle kui Eesti pealinn on perifeeria? Riia saabki lõpuks Balti regiooni keskuseks, lätlastel on ühendused enam kui 60 sihtkohaga. Läti valitsus kiitis hiljuti heaks Airbalticu rahasüsti. Nüüd jääb oodata lõunanaabrite rahvusliku uhkuse jõulist laienemist. Leedulased mängiti auti kuus aastat tagasi ja eestlased, kui viimane takistus, saavad kohe Brüsselist kabjahoobi.
Riik on loonud uue juriidilise keha, uue lennufirma, et olla valmis edasi tegutsema X päeval. Ühendused Tallinnast ei tohi katkeda.
Kui kõrge eesti rahvusest Brüsseli ametnik jutlustab kuidas 1,3 miljonilise rahvaarvu juures ei ole meie lennufirma jätkusuutlik, on tegemist meile võõra agendaga. Samamoodi juttudel Estonian Airi muutmisest odavlennufirmaks.
Riik on loonud uue juriidilise keha, uue lennufirma, et olla valmis edasi tegutsema X päeval. Ühendused Tallinnast ei tohi katkeda.
Põhja lasti Cyprus Airways
Brüsseli peale on pahane ka Küpros. Euroopa Komisjon lasi tänavu talvel põhja sealse lennufirma Cyprus Airwaysi. Kompanii ei opereerinud väikeste tikutopsi mõõtu Bombardieridega nagu meie, vaid ikka suurte ja võimsate Airbusidega. Lendajaid jagus.
Mufloni embleemiga lennukid olid teada terves Euroopas. Majanduskriis tegi oma ja rahalistes raskustes firmat asus riik toetama nagu tegi Eestigi. Kahjuks ei suudetud saareriigis luua pankrotistunud lennufirma asemele kohe uut keha ja asja päästa. Nüüd on küproslased tulivihased sest peavad leppima Easyjeti ja Ryanairi suguste vedajatega, millised ei arvesta kohaliku lendaja soovidega.
Kümme aastat tagasi oli Estonian Airi president Børge Thornbech, keda EA-s kutsuti seljataga Skandinaavia vanakeseks. Polnud ta vanake üldse, mehel pea jagas. Tema oli see, kes nõudis lennukite olemist õhust 24/7 ja asuti teenindama tšarterreise. Oma lennukid sõidutasid meid aastaid Egiptusesse, Türki, Tuneesiasse, Kreetale jne.
Siis tuli ühel hetkel tarkpea ja teatas - tšarterid pole kasumlikud. Kuidas ei ole kui igal nädalal on reisikorraldajate poolt garanteeritud kindlad reisid ning raha. Miks lastakse turgu solkida Smartlynxi-sugusel firmal? Kui see pole Smartlynxile kasulik siis miks ta siiani lendab. Ju toimub kogu mäng kellegi huvides. Smartlynx on Lätis registreeritud firma, kes veel ei tea.
Olukorra parandamine nõuab kiiret sekkumist. Ammu on rääkinud targad mehed lennukipargi väljavahetamisest ja sihtpunktide üle vaatamisest.
Aeg kui rahvuslikku lennufirmat juhtisid Turismiguru, R-Kiosk ja Härra Põrkestrateegia on möödanik. Unenägudes uusi liine ka ei ava ja rahvast väevõimuga Göteborgi sümfoonikuid kuulama ei pane ning Inglise töölislinna Manchesteri vaatama ei sunni.
Cyprus Airwaysi saatust me ei soovi.