Eesti jäähoki on jõudnud seisu, millest väljajõudmine eeldab diplomaatia ja kompromissivalmiduse kõrgeimat taset ning kõikide poolte enesearmastuse allutamist jäähokiarmastusele.
Peep Pahv: Ei Vilbale! Ei Antropovile!
9. november 2010, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt on selge, et praegune Eesti Jäähokiliidu president Priit Vilba ei saa oma ametis jätkata – liiga palju on kogunenud temaga rahulolematuid inimesi ja klubisid. Vähemalt pooltele jäähokiga tegelevatele inimestele mõjub tema nimi nagu punane rätik härjale. Ükspuha, kui heade mõtetega ta selle spordiala juurde ka ei tulnud, on tema aeg ümber saanud – kui nende aastatega ei suudetud positiivseid muutusi ellu viia, siis seda ei suudetagi. Terve mõtlemisega ja omakasupüüdmatu inimene saab sellest ilmselt isegi aru.
Seoses Vilba lahkumisega saab Eesti jäähoki päästmisel võtmeküsimuseks see, kellest saab uus president. Kindlasti ei sobi sellesse rolli tänavu aktiivselt pead tõstnud ja Eesti meistrivõistlusi saboteeriva jäähokiliiga juht Robert Antropov.
Ilmselt ei saa presidenditooli ihkav Antropov ka ise hästi aru, millesse ta segati. Umbes pool aastat tagasi palusid Ida-Viru hokimehed pooljuhuslikult sealmail liikunud riigikogu liiget lahendama klubide ja jäähokiliidu vahelisi suhteid. Seni märkamatu sulgpalliliidu eesotsas olnud ja jäähokist kaugel seisnud Antropov haistis võimalust haarata hoopis tähelepanuväärsem roll.
Poliitiku motiivide mõistmiseks ei pea ju olema selgeltnägija – kevadel toimuvad riigikogu valimised ja hokimeeste meele järele olemine annaks sealmail kandideerides soliidselt hääli. Omaette küsimus on muidugi see, kuidas kavatseb Eesti juhtivate hokiklubide koosseise üleolevalt seljankaks nimetav mees tulevikus klubijuhtidega ühise laua taga istuda ja spordiala arengu nimel töötada.
Ettevaatlikuks teeb seegi, et plaani, kuidas alaliit keerulisest olukorrast välja tuua, polnud tal vähemalt Postimehega vesteldes kusagilt võtta. Ta rääkis küll ausast tegutsemisest, kuid ei sõnagi sellest, kuidas lahendada jäähallide vähesuse ning Tallinna ja Tartu üle mõistuse kalli jää kasutamise probleeme.
Seega peab uus «jõulurahupresident» tulema kusagilt kõrvalt. Sellise inimese demokraatlikuks ja kõiki rahuldavaks valimiseks on vaid üks tee. Jäähokiliitu tuleb koondada kõik reaalselt hokiga tegelevad klubid, nimekirjadest aga eemaldada need ühingud, mis pole seotud regulaarse treeningutööga või kas või harrastajate meeskonnaga.
Vajadusel võiks reaalsete nimekirjade koostamist kontrollida EOK või kultuuriministeeriumi esindaja. Allesjäänud klubid valivadki endale uue ja omakasupüüdmatu juhi. Seejuures jääb tingimus, et Vilba ja Antropovi kandidatuuri üles ei seata.