Tiina Vapper: kas isadepäev peaks jääma?

Suur isadepäeva tähistamine Pärnu loodus- ja tehnikamajas. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Paljudes lasteaedades peetakse isadepäeva asemel viimastel aastatel hoopis pere- või sügispäevi, kirjutab Tiina Vapper Õpetajate Lehes.

Isadepäeva hakati Eestis Soome eeskujul tähistama 1988. aastal. Ehkki tegemist on perepühaga, peavad isasid meeles ka lasteaiad. Sel nädalal toimus ridamisi üritusi, kus lapsed tegid koos isadega sporti, meisterdasid, sõid kooki. Mõistagi on isadepäeva lahutamatu osa laste omatehtud südamlikud kaardid ja kingitused. Paljudes lasteaedades aga peetakse isadepäeva asemel viimastel aastatel hoopis pere- või sügispäevi.

Tallinna Männiku lasteaias on isadepäeva tähistamine iga-aastane traditsioon. Ka tänavu peeti isadepäeva kõigis kaheteistkümnes rühmas, räägib lasteaia direktor Leelo Nairismägi. Iga rühm pidas pidu omamoodi, kolmele koolieelikute rühmale aga korraldas liikumisõpetaja Jana Allandi lasteaia saalis meeleoluka spordiõhtu, kus isad ja lapsed said koos sportlikke mänge mängida ja võistelda. Ehkki võitjaid välja ei kuulutatud ning auhindu ei jagatud, tekkis isades sportlik hasart ja nad läksid lastest rohkemgi hoogu. Hiljem toimus lasteaia õues taskulampidega põnev orienteerumismäng, alles pärast seda mindi koju.

Isad tegelevad lastega varasemast rohkem

Direktori sõnul on Männiku lasteaial isadega vedanud. «Ka hoolekogus on meil olnud, natuke ka tänu minu suunamisele, meeste ülekaal. Emad kipuvad olema liiga emotsionaalsed, isad on asjalikumad. Neist on palju abi majandus- ja finantsküsimuste arutamisel ning nad löövad ka praktilistes töödes käed külge. Kuna Männiku lasteaiale kuulub juba aastaid Laulasmaal asuv laagrikompleks, kuhu lasteaiapere suvekuudeks kolib, on hoolekogu esimees kaks aastat järjest korraldanud seal kevadel suured koristustalgud. Varem tegime seda personaliga, nüüd tullakse peredega, tehnika ja tööriistad kaasas, mõlemal aastal on kohal olnud umbes poolsada inimest. Just meestetöid on seal palju – tuleb kuivanud puid langetada, saagida-lõhkuda, praht ära vedada, et kõik saaks laagri alguseks korda.»

Seda, et isad lastele varasemast rohkem aega pühendavad, näeb direktor mitte ainult lapsevanemate, vaid ka oma kahe täiskasvanud poja pealt. «Just isad on need, kes lapsi hommikuti lasteaeda toovad ja õhtuti koju viivad. Augustis, kui me uusi rühmi avasime, oli eriti sõimerühmas tore vaadata, et rohkem kui pooltel mudilastel oli esimestel päevadel lasteaiaga harjumisel toeks mitte emad, vaid isad, kes veetsid nendega koos terve päeva.»

Sindi lasteaias tähistati isadepäeva kolmapäeva õhtul orienteerumismänguga «Ole nähtav». Külas käisid politseinikud, kes rääkisid, kui oluline on kasutada tänaval helkurit, ning pärast sõid lapsed koos isadega küpsisetorti, mille nad hommikul ise valmistasid. Vanemõpetaja Eve Vellner peab väga oluliseks, et isa tähtsal päeval lasteaeda tulekuks aega leiaks. «Praegusel ajal jääb traditsioonilisi peresid küll kahjuks üha vähemaks. Isegi kui isa ise tulla ei saa ning tema asemel on vanaisa, onu või vend, on lapse jaoks äärmiselt tähtis, et keegi viibiks kohal.»

Õpetaja ütleb isade kiituseks, et peole tulles on neil alati aega. «Isad oskavad paremini kui emad sel hetkel muud tööd-tegemised ära unustada ning tegevusse sajaprotsendiliselt sisse minna. Isasid näeb viimasel ajal lasteaias päris palju.»

Isade puudusel peetakse pere- või sügispidu

Paljudes lasteaedades peetakse isadepäeva asemel perepäeva või sügispidu. Põhjusel, et üsna paljude laste isad elavad ja käivad tööl kodust kaugel ning on lapsi, kes elavad ainult emaga. Põlva Mesimummu lasteaia direktor Maire Toomemets tunnistab, et kurb on näha, kui ema tuleb lapsele enne peo algust järele ja viib ta koju. Või siis ei toogi sel päeval last lasteaeda. «Nii on laps veel rohkem eemale jäetud ja neist lastest on kahju. Õpetajad tunnevad lapsi ja peresid, seepärast oleme viimastel aastatel jätnud iga rühma enda otsustada, kuidas isadepäeva tähistada. Sel aastal korraldas kaks rühma isadele väikese kontserdi ja koogisöömise, ühes rühmas on komme kutsuda isad hommikuputru sööma, enamik rühmi valis perepäeva variandi. Perepäevale on alati oodatud ka vanavanemad ning õed-vennad ja kuna meil käib lasteaias 135 last, on see iga kord olnud rahvarohke. Isadepäeva päris tähistamata jätta oleks kahju, sest isad on tublid ja seda on näha, et neile meeldib, kui neid tähele pannakse.»

Tallinna Männi lasteaed korraldab 11. novembril isadepäeva puhul teist aastat järjest sügislaata, kuhu kõigi 12 rühma pered toovad omatehtud küpsetisi või hoidiseid, mille müügist saadud raha läheb rühmale. Leti taga seisavad ja laadakaupa müüvad sel päeval just päevakangelased ehk isad. Eelmise aasta kogemus näitas, et isad on väga vahvad müüjad ja laadal valitses lõbus meeleolu, jutustab õppealajuhataja Svetlana Põldes. Ühtlasi kogutakse «Märka ja aita» annetuskasti peredelt laste riideid ja jalanõusid, mida nad ise ei vaja, kuid mis on abiks mõne teise pere lastele. Õpetajad pakivad esemed kenasti ära ja hoolitsevad selle eest, et need õigesse kohta jõuaksid.

«Kõik oleneb sellest, kuidas lapsele on osatud kodus asju selgitada,» usub Rõngu Pihlakobara lasteaia direktor Maive Sinijärv. «Üks põhjus, miks laps isaga ei kohtu, on vanemate lahkuminek, teine, mis on praegu teravalt päevakorras, et isad töötavad Soomes. Ka see on ju lõhutud pere, kui laps näeb isa poole aasta tagant.» Rõngu lasteaias peetakse isasid meeles ja korraldatakse üritusi, kuhu võib tulla kogu pere. Seekord tuli õpetajatel tore mõte korraldada isadepäevale pühendatud fotonäitus «Mina ja issi ühevanustena», mida sai näha 2.–6. novembrini.

Meie hakkasime oma lasteaias isadepäeva tähistama kohe, kui see komme Eestis alguse sai, aga kuna isad olid hoopis mandril tööl või neid polnudki, tõi see kaasa rohkem kurbust kui rõõmu, tunnistab Hiiumaa Palade lasteaia staažikas direktor Sirje Reinpal. «Kuna meil on väike lasteaed, kahe rühma peale 35 last, oleme sealtpeale nii emade- kui ka isadepäeva alati perepäevana pidanud. Teeme koostööd Palade loodushariduskeskusega ja käime palju looduses. Sel aastal korraldasid perepäeva kaks lapsevanemat, kellest üks töötab keskkonna alal ja teine politseis, nad viisid läbi loodusteemalise viktoriini ja liiklusteemalise õppemängu.

Sirje Reinpali arvates tegelevad isad lastega teinekord rohkemgi kui emad. «Olen olnud juhataja 40 aastat, vanasti, kui olime kolhoosi lasteaed, kohtas lasteaias isasid harva, nüüd on pilt hoopis teine. Isad tulevad alati appi, kui neid paluda Ja neid tuleb meeles pidada, kiita ja tänada. Mäletan, kui meie õuekiik, mis hirmus palju maksis, katki läks. Rääkisin sellest ühele isale ja kui me puhkuselt tulime, oligi ta selle korda teinud.

Sama isaga seoses meenub direktorile ka üks tore lugu. «Ta toob hommikuti oma kaks tütart lasteaeda, nende ema õpib praegu magistrantuuris. Kõigil lastel on komme, et kui nad on riidest lahti võtnud ja ema-isaga hüvasti jätnud, lähevad nad akna peale lehvitama. Sellel isal on alati mõni käpiknukk või kinnas kaasas, mille ta enne ärasõitu auto katuse­luugist välja pistab ja lehvitab. Ühel hommikul hüüdis Karoliine, et see on ju minu roosa sokk, millega isa lehvitab. Seekord polnud isal ilmselt muud käepärast kui tütre sokk, mille ta autost leidis, aga lehvitamata ta ei jätnud.»

—

Kas lasteaias peaks nende laste säästmiseks, kellel pole isa, tähistama isadepäeva asemel hoopis perepäeva?

Vastab Tallinna perekeskuse ­pereterapeut Eve Kintsiraud.

Arutasime seda küsimust meie keskuse nõustajatega. Meesterahvad arvasid, et kuna meil on emadepäev ja naistepäev, oleks ebaõiglane, kui isadepäeva asemel oleks perepäev, sügispäev või midagi muud. Isadusest rääkida ja perekonda väärtustada on oluline, sest see pole ainult vastutus, vaid ka võimalus.

Oleme seda meelt, et lasteaiapeol teisi lapsi koos isadega näha võib lapsele olla emotsionaalselt raske. Aga ta peab selle teadmisega elama ja toime tulema. Isadepäeva nimetamine perepäevaks probleemi ei lahenda. Endiselt on lapsi, kes kasvavad ühe vanemaga. Laps, kelle elus isa aktiivselt ei osale, tunneb seda tunnet nii või teisiti, seda me ära hoida ei saa. Lapsed, kes pole oma isa näinud ega temast võib-olla kuulnudki, loovad kujutluses endale pildi isast. See on lapse fantaasia loodud tegelane, aga ta on olemas.

See, kuidas laps isa puudumist tajub ja sellesse suhtub, sõltub suuresti sellest, milline on ema ja kogu ülejäänud pere hoiak ning mida on lapsele isa kohta räägitud. See, kui isast ei räägita ning isa on lapse jaoks tabuteema, on tema jaoks arvatavasti kõige raskem.

Suhtumise kujundamine on paljuski pere enda teha. Lasteaed võiks omalt poolt selgitada, et kui ei ole isa, onu, venda ega mõnda meessoost tuttavat, võib ema ise peole tulla. Meie leidsime kolleegidega ühiselt, et isadepäev peaks jääma.