Lugejakiri: lõpetage alkohoolsete limonaadide pudelisse toppimine!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on esile kerkinud probleem, et meie riigis tarbitakse liiga palju alkoholi. Lugedes, et jälle tahetakse mingisuguseid seadusi vastu võtta, mis suure tõenäosusega probleemi ei lahenda, ajab kogu olukord lihtsalt südame pahaks. Lõpuks on riik sunnitud tegelema tarbetu seadusega, mis kulutab nii minu, kui ka kõigi teiste maksumaksjate raha, kirjutab Postimehe lugeja oma kirjas toimetusele.
Olles lugenud Eesti Päevalehes Joel Volkovi arvamuslugu «Mis on tegelikult alkoholisõja taga?», tekkis mul mõte kuidas olukord tegelikult ka paranema hakkaks. Me kõik oleme näinud reklaami, kus üks tüdruk on ümbritsetud alkoholi tarbivatest vanematest inimestest. Jah tõesti tekitab see reklaam vastikust, kuid kui pingsalt vaadata, näeb peolauas ka väikest poissi, kes mahlaga vanemate eeskujul klaase kokku lööb. Praegu tundub see süütuna, kuid probleem seisnebki selles samas mahlaklaasis.
Poes on lahja alkoholi riiulites kahe suunitlusega alkohoolseid jooke. Täiskasvanutele ja lastele. On lugematu hulk limonaadilaadseid alkohoolseid jooke nagu näiteks siidri X erinevad maitsed, lisaks n-ö kokteilid, mis peaks baaris müüdavate kokteilide maitse järgi tehtud olema. Lähemalt uurides pole neil tavliselt vähimatki sarnasust baarides pakutavaga.
Miskipärast pole poes müüdavad Mojitod, Rum&Coladt ega Margaritad baari sortimenti jõudnud. Arvatavasti on põhjus selles, et baarid ise pakuvad neid kokteile ning nende kokteilidel on autentsem maitse kui poes müüdaval valmistoodangul.
Ma ei leia, et tehased peaksid nüüd kihutama autentseid maitseid uuesti pudelisse püüdma. Pigem on minu mõte hoopis vastupidine: lõpetage alkohoolsete limonaadide pudelisse toppimine! Olen nõus, et see on natuke ülekohtune meie õlletehaste suhtes, sest nemad on investeerinud nendesse jookidesse.
On veel üks võimalus: tehased ei pea seda Eesti turule tootma. Müügu see mujale. Las kokteilid ja muu selline jääb rohkem baaride pärusmaaks. Olles külastanud erinevaid Euroopa riike, pean tõdema, et väga raske on leida selliseid alkohoolseid limonaade nagu Eestis. Sealsed inimesed ei oska selliseid jooke isegi poest tahta, vähemalt mitte tavalisest toidupoest.
Selline toodete piiramine on muidugi keeruline. Ma ei poolda mingisuguse komisjoni loomist, sest see on taaskord üks suur raha raiskamine. Minu silmis võiks see olla reguleeritud suhkru kogusega joogis, sest suhkur on see, millega sidrunist ja veest saadakse limonaad. Põhjus pole reklaam, vaid toode ise, sest inimeselt inimestele (kulutulena) liikuv jutt on parim reklaam, mida üks ettevõte võib tahta.