Üldine soovitus tervislikuks eluks on olnud ja jääb: toituge mitmekesiselt ja liikuge palju. Mitmesugustel põhjustel inimesed tihti unustavad selle lihtsa tõe järgimise – on sotsiaalseid, majanduslikke, ka kultuurilisi põhjuseid. Mõistlike tervisliku toitumise kampaaniate eesmärk pole sundida inimesi teatud toidugruppe üldse hülgama, vaid tuletada meelde, et võiksime süüa näiteks rohkem kala ja rohelist kraami. Viimast saab lugeda ka Tervise Arengu Instituudi soovitustest.
Kahjuks tõlgendatakse tervisliku toitumise kampaaniaid tihti kui midagi pealesunnitut või, teine äärmus, hakatakse mingeid soovitusi (sageli propagandat, mille taga varitsevad hoopis kellegi kommertshuvid) liiga agaralt täitma. Või siis antakse näiteks avaldatud materjalile, sellega lähemalt tutvumata, iseäralik (väär)tõlgendus, mis hakkab innukalt oma elu elama ning seejuures paraku ka inimeste elu mõjutama. Just nii juhtus hiljuti Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatega punasest lihast, mis tekitas rohkesti asjatut müra.
Üks Eesti parimaid tervisliku toitumise asjatundjaid, Tartu Ülikooli professor, meditsiinibiokeemik Mihkel Zilmer on just meid ümbritseva meedia mõjutustest tingitud riskikäitumisele tähelepanu juhtinud. Tahtes elada iseäranis tervislikult ja juhindudes kellegi nõuannetest, võidakse jõuda absurdse ühekülgsuseni, joostes kord ühes kord teises suunas. «Lõpetage söömisalane tõmblemine, sest lühiajalise toitumiseelistuse puhul ei muuda te organismis tegelikult midagi,» soovitab Zilmer.
Ühe rahvatervise küsimuses pädeva organisatsiooni soovitustel tasub peatuda ja seejuures oma igapäevasele toidule mõelda.
Muidugi ei maksa unustada, et inimesed on erinevad. Esineb teatud ainete talumatust, teatud haiguste puhul pole soovitav süüa teatud toite ja nii edasi. Omaette nähtus, mis nõuab kindlasti asjatundja abi, on söömishäired, mis võivad olla tingitud näiteks elukutsest.
Enamik inimesi saab oma toiduvalikutega hakkama ilma pideva nõustamiseta. Ka Tervise Arengu Instituut kutsub üles teemasse rahulikult suhtuma. Oluline on süüa mitmekesiselt, mõõdukalt ja mitte langeda isehakanud toitumisekspertide lõksu.
