Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/26/4738655t1hef64.jpg)
/nginx/o/2014/05/08/3014742t1h760d.jpg)
Baltisaksa orientalisti Otto von Richteri (1791–1816) surma järel tema pere poolt keiserlikule Tartu ülikoolile annetatud rikkaliku kunsti- ning raamatukogu saatus kujunes keeruliseks. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti enamik keiserliku Tartu ülikooli varadest raudtee-ešelonidega Venemaale Voroneži, sinna asus ka suur osa õppejõududest ning üliõpilastest, kirjutab kolumnist Taavi Minnik.
Täna peavad end 1802. aastal keiser Aleksander I ukaasiga Tartus avatud keiserliku Tartu ülikooli õigusjärglasteks nii 1. detsembril 1919 avatud Eesti Vabariigi Tartu Ülikool kui ka 1918. aastal keiserliku Tartu ülikooli põhjal loodud Voroneži Riiklik Ülikool. 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu järgi pidanuks Nõukogude Venemaa tagastama Eesti Vabariigile keiserlikule Tartu ülikoolile kuulunud esemed. Kui näiteks Tartu ülikooli raamatukogu Eestile ka tagastati, siis üliväärtuslik muististe ning kunstikogu, mh ka kunagine Richterite annetus, jäid Voroneži, kus need on praeguseni.