Edgars Rinkēvičs.

FOTO: SCANPIX

Aasta 2015 on lõppemas ja Läti võib sellele uhkusega tagasi vaadata ning arutleda Euroopa jaoks olulistel teemadel edasi sel nädalavahetusel Riia konverentsil, kirjutab Läti välisminister Edgars Rinkēvičs.

Aasta esimeses pooles Euroopa Liidu eesistujariik olnud kahe miljoni elanikuga Läti näitas, et koostöö ja pühendumusega on võimalik saavutada suuri asju. Me ei jää aga looberitele puhkama, töö jätkub ning sel nädalal toimub juba kümnendat korda Riia välis- ja julgeolekupoliitika konverents, kus arutatakse ka paljusid meie eesistumise ajal olulisi teemasid.

Kaubandus ja julgeolek

Euroopa Liit näitab mitmeid majanduskriisi ohjeldamise märke ning sestap on oluline vaadata tuleviku suunas, et leida võimalusi globaalsel turul konkurentsis püsimiseks. On aeg siseneda 21. sajandisse ja mõista, et vabakaubandustsooni laiendamine lubab ELil püsida globaalse liidrina innovatsiooni ja kaubanduse vallas. Sestap toetab Läti Transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerluse leppe (TTIP) ratifitseerimist. TTIP abil saaks transatlantilisest kaubandusvõrgust maailma suurim vaba turg, mis hõlmaks enam kui 850 miljonit inimest ja tugevdaks meie majandust.

Läti eesistumise ajal toimunud kahe TTIP läbirääkimiste vooru ajal saatis seda suur avalikkuse huvi ning see peegeldub ka Riia konverentsi programmis. Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis räägib seal geoökonoomika tõusust ja Euroopa Liidu rollist selles. Samas paneelis osalevad ka Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk, USA suursaadik Euroopa Liidus Anthony Gardner ja Läti peaminister Laimdota Straujuma.

Transatlantiline kaubanduslepe süvendaks veelgi ka transatlantilist kaitsekoostööd, millel on kasvav roll Euroopa Liidu julgeoleku tagamisel. Teist korda pärast Lissaboni leppe sõlmimist on Euroopa Ülemkogus arutatud Euroopa julgeoleku ja kaitse küsimusi. ELi välispoliitikajuht, NATO peasekretär ja Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid vaatasid üle alates 2013. aasta detsembrist aset leidnud arengud ja leppisid kokku Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika uued eesmärgid.

Suuremate saavutuste hulka kuuluvad kaks Euroopa Ülemkogul tehtud otsust: 26. juunil otsustatud Euroopa julgeolekustrateegia üle vaatamine ja esimese ELi globaalse välis- ja julgeolekupoliitika strateegia visandamine järgmise aasta juuniks; ELi ja NATO koostöö tihendamine hübriidohtudele vastu seismiseks. Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis ja tema Türgi ametivend Vecdi Gönül arutlevad konverentsil NATO rolli üle stabiilsuse tagamisel maailmas.

Inforuum

Pressivabaduse säilimise ja parandamise jaoks mängib väga olulist rolli küberruumis toimuv. Digitaalse maailma vabadus võimaldab aga ka massidele valeinfot levitada. Kahjuks kasutavad näiteks terroriorganisatsoonid nagu Daesh (niinimetatud Islamiriigi araabiakeelne akronüüm – toim.) efektiivselt ära sotsiaalmeedia võimalusi ja värbavad endi ridadesse võitlema segadusse aetud noori. On määrava tähtsusega, et tegeleksime liiduna sellise väärinfo levitamisele vastu ja püüaksime seda pidurdada. Oluline on sealjuures jätta alles Euroopa jaoks määrava tähtsusega pressivabadus.

Riia konverentsil räägivad propagandasõjast NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse direktor Jānis Sārts ja veebiväljaande Meduza peatoimetaja Galina Timchenko.

Põgenikud

Me peame kindlustama ka oma välispiiri kaitsmise ja kindlustamise suurte põgenikehulkade liikumise tingimustes. Samal ajal peame aga ka kinni hoidma humanistlikest väärtustest ja pakkuma pelgupaika sõja eest põgenejatele. Me ei tohi lasta neil massilistel oma kallastel uppuda.

16. juunil toetasid Euroopa Liidu välisministrid üksmeelselt Euroopa Komisjoni tegevusplaani migrantide smugeldamise vastu ja sõrmejälgede andmebaasi loomiseks. Juunis võttis ka Ülemkogu vastu mitmeid otsuseid olukorra parandamiseks: järgmise kahe aasta jooksul paigutatakse 60 000 Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud varjupaigataotlejat ümber teistesse Euroopa riikidesse; tegeldakse migrantide tagasisaatmise poliitikaga; parandatakse koostööd migrantide päritolu- ja läbisõiduriikidega.

See on ühtlasi kriis, mis mõjutab oluliselt Euroopa süsteemi tulevikku. Just sellest räägivad konverentsil teiste seas Slovakkia asepeaminister ning välis- ja Euroopa asjade minister Miroslav Lajčak, Rumeenia välisminister Bogdan Lucian Aurescu, Norra välisminister Børge Brende ja endine Rootsi välisminister Carl Bildt.

On selge, et 2015. aasta on toonud meile teele palju keerulisi olukordi, mis nõuavad meilt ühtse kogukonnana tegutsemist. Riia konverents 2015 toob Läti pealinna kokku eksperdid ja poliitikakujundajad, kes arutlevad kõige põletavamatel teemadel, otsivad vastuseid ja pakuvad lahendusi.

Konverentsi kavas tõstatatud Läti jaoks olulised teemad kinnitavad ka meie soovi tugevdada partnerlussuhteid Euroopas ning osaleda aktiivselt lahenduste otsimisel.

Tänavu toimub konverents 6. ja 7. novembril. Kutsun kõiki huvilisi osalema meie esinejate ja külalistega koos debattides. Konverentsi programm ja osalejate nimekiri on leitav veebilehel www.rigaconference.lv


Postimees on Riia konverentsi ametlik meediapartner. Meie veebilehe vahendusel saab näha nii otseülekannet, ülevaadet huvitavamatest hetkedest, kui intervjuusid osalejatega. 

Konverentsiaruteludel osalemiseks on võimalik oma mõtteid jagada ka Twitteris märksõnaga #RigaConf.