/nginx/o/2010/11/03/459662t1hf661.jpg)
Postimees.ee avaldab muutmata kujul suhtekorraldusbüroo Powerhouse vahendusel Õhtulehe peatoimetajalt Väino Koorbergilt toimetusse laekunud kirja Peeter Ojale.
Õhtulehe peatoimetaja avalik kiri Peeter Ojale: miks sa Lotila-looga Õhtulehte ei tulnud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea Peeter!
Õigupoolest oleme kolleegid. Oled pikka aega teinud ajakirjandust, kuigi peamiselt teleajakirjandust. Ärapanija on hea saade ning oled koos Mart Juurega suutnud tähelepanu juhtida mitmetele Eesti elu valupunktidele ja mädapaisetelegi – mida ilma huumori või irooniata ei oleks olnud kuigi lihtne teha.
Sinu poolt arvamusloos «Miks me laseme end päevast päeva mõnitada?» väljendatud mure on igati õigustatud. Ei tasu lasta. Paraku oled ka ise sellest piirist korduvalt üle astunud – hea huumori, iroonia ja ühiskonnakriitika piirjoon halva nalja, labase sõimu ja ennastunustava räuskamise vahel on õhkõrn. Kes nõuab midagi teistelt, peab seda nõudma ka endalt.
Mõnitamine on karm sõna. Kuid iga kriitika ei ole veel mõnitamine. Ja iga mõnitamine ei ole kriitika. Sinu väljaütlemised näiteks TV3 saates «Kolmeraudne» minu ja Õhtulehe suhtes ei olnud kriitika, vaid seesama mõnitamine, mida sa pidasid halvaks tooniks.
Sami Lotila on Õhtulehes avaldanud mitmeid arvamuslugusid, milles ta on eestlasi kritiseerinud ärapanijalikus ja peeterojalikus stiilis. Isiklikult ei ole ma sugugi olnud nõus kõikide hinnangute ja seisukohtadega, mida Sami Lotila on Õhtulehes avaldanud. Samas ei ole ma nõus ka paljude Sinu, Andrus Ansipi või Edgar Savisaare seisukohtadega – ja kõigile neile on Õhtulehe arvamuskülg avatud. Eestis on arvamusvabadus.
Samuti ei arva ma kaugeltki, et kõik arvamuslood, mis Eesti ajakirjanduses avaldatakse, peaksid läbima rahvusliku tsensuuri ja meile rahvusena väga-väga meeldima. Arvamusküljed ongi selleks, et avaldada hinnangulisi ja suhtumist väljendavaid lugusid. Ma lisan siia antiikajast pärit mõtte: «Ma ei ole sinuga nõus, kuid olen valmis oma elu andma, et Sa saaksid oma seisukohti välja öelda.» Ma ei tea, Peeter, kas Sa oled sellele mõelnud, aga võib-olla päris paljudele välismaalastele me paistamegi sellised, nagu me ei tahaks paista?
Mul on hea meel, et Sinus on kodanikutunnet. Kuid ma näen ka, et Sinus piisavalt palju näitlejat, et kehastada erinevaid rolle. Ajakirjanikuna olen arvamusel, et vähemalt «Kolmeraudses» mängisid Sa üle. Ei jäänud head muljet – teretulnud kriitika asendus labase sõimu ja mõnitamisega, kui kasutada Sinu enda sõnu.
Töö, mida oled ärapanijana teinud, on olnud tulemuslik. Kuid oma rolli liiga sisse elamise vältimiseks peavad ka lihunikud mõne aja tagant vahetama ametit. Võibolla võiksid ka Sina vahel tegeleda helgemate asjadega, et mitte oma teravaid hambaid enneaegu nüristada.
Muidugi võtan oma tööd Sinu kriitikast tulenevalt veelgi tõsisemalt. Kuid eelkõige tahan teha väga head ajakirjandust. Selle hulka kuulub ka nende arvamuslugude avaldamine, mis mulle või Sulle nendes sisalduvate kriitiliste seisukohtade tõttu ülemäära ei meeldi. Sa mainisid, et Sinu arvamuslugu ei tahtnud osad väljaanded kohe avaldada. Õhtuleht avaldab kõik Sinu lood, olgu eestlastest või soomlastest hea meelega. Miks Sa oma looga Õhtulehte ei tulnud? Me oleks selle algupärasel kujul kindlasti avaldanud.
Teravat sulge soovides,
ametivend Väino Koorberg
Õhtulehe peatoimetaja