Kapten Sergol, kelle käes on praegu ühenduse pidamine rannaliinidel ja saarte ning mandri vahel, on kavatsus talvel, kui laevasõit takistatud, käima panna mootoriga liikuvaid jääkelke.

Selles asjas on Sergo läbirääkimisi pidanud vastavate ametiasutustega. Takistusi ei ole. Ainult seatakse üles tingimus, et kelgud oleks valmistatud kodumaa tehastes ja kodumaa inseneride juhatusel.

Umbes 3-4 kuud on meie rannaliinidel laevasõit täiesti takistatud ja selle tõttu ühenduse pidamine mandri ja saarte vahel võrdlemisi raske. Et liikumist ka talvel hõlbustada, kavatseb kapten Sergo käiku panna 2-3 jääkelku. Eeskätt seatakse sisse ühendus Heltermaa ja Rohuküla vahel, et võimaldada ühendust Hiiumaaga.

Kapten Sergo on üksikasjalikult uurinud jääkelkude tegevust teistes riikides. Nii on näiteks Soomes väga laialdaselt tarvitusel rannasõiduliinidel ja sisejärvedel mootorkelkudega ühenduse pidamine. Soome sisejärvedel, kus jää sile ja lõhedeta, tarvitatakse kelkusid, mis liiguvad lennuki propelleriga. Kohtades, kus jää konarline ja ette tuleb suuri lõhesid, on sarnaste kelkude tarvitamine aga väga hädaohtlik. Seepärast on kavatsus valmistada niisuguseid mootorkelke, nagu tarvitatakse Austrias ja mis liiguvad jalastel ja edasiliikumiseks tarvitatakse erilist ketti nagu tankidel. Niisugune kelk tarvitab kõigest 40 hob.j. ja liigub 30 km kiirusega tunnis. Selle juures võib ta peale võtta 6-8 inimest. Mootorkelgud konstrueeritakse nii, et kui ta vajub läbi jää, ei vaju ta mitte põhja, vaid on varustatud ka ujumisaparaadiga.

31.10.1931