Tapjavorsti kättemaks

Tapjavorst Foto: Andrus Peegel

Ühest vorstijupist poleks nii elegantset kättemaksu küll oodanud. Ebatervisliku toidu sümboliks peetud rasvane lihatükk maksis kätte kõigile taimetoitlastele ja terviseedendajatele, kes teda pikki aastaid on vaenanud ja raskete tõbede põhjustamises süüdistanud. Tõsi küll, tänu maailma terviseorganisatsiooni (WHO) apsakatele polnud see ka kuigi keeruline.

Juba eelmisel reedel hakkas briti meedias ringlema info, et sealiha on vähitekitajate edetabelis pääsenud viie enimohtliku aine sekka, kus teda ootasid ees sigaretid, asbest, alkohol ja arseen. Kuigi maailma terviseorganisatsioon pidi rahvusvahelise vähiuurimiskeskuse (IARC) raporti sealiha söömise hirmsate tagajärgede kohta avalikuks tegema alles esmaspäeval, võis ingliskeelsest meediast juba reedel lugeda, et soolevähiriski tõttu ei tohiks inimesed süüa nädalas üle poole kilo veise-, sea- või lambaliha. Sinki, peekonit ja salaamit tuleks aga ellujäämiseks üldse vältida.

Eesti loomakasvatajatel on hoopis põhjust rõõmustada, sest seekord jäi Eesti meedia lihasöömise traagilistest tagajärgedest kirjutades muu maailmaga võrreldes hiljaks. Ingliskeelne uudis tapjalihast jõudis meieni juba reedel, aga tõlkimiseni jõudsime alles esmaspäeval. Pruukis sel tõlkel vaid ilmuda, kui uudis hakkas kulutulena levima. Üks väljaanne hoiatas suisa, et sealiha on sama ohtlik kui plutoonium.

Paanikaosakond töötas täistuuridel, kuid selgitusi liha ohtlikkuse kohta polnud võimalik saada. Kui kohe pärast uudise teatavaks saamist küsis Postimees selgitusi maailma tervishoiuorganisatsiooni Eesti esindusest, suunati meid raporti koostanud rahvusvahelise vähiuurimiskeskuse vastutava töötaja jutule. Tema vastust ootame senini.

Kuigi tagantjärele kinnitab WHO, et esialgne briti meediasse jõudnud info oli vildakas, pani nende peakontori kehtestatud kommenteerimiskeeld kohaliku esinduse rumalasse olukorda. Kui raport tehti esmaspäeva pärastlõunal avalikuks ja oli lubatud ajakirjanikega suhelda, oli suurem kahju juba sündinud. Isegi hilisemad selgitused, et teemat on vaja edasi uurida ning keegi ei ole sealihas peituvat vähiohtu hinnanud, samuti polevat veel teada, kui suur kogus punast liha võib vähki põhjustada, ei suuda kahju enam heaks teha – Eestis seni autoriteetseks allikaks peetud rahvusvahelise organisatsiooni maine on saanud muljet avaldava hoobi. Loodetavasti ei langenud rahva tervise eest seisva organisatsiooni maine päris soolapuhuja tasemele, kuid tõsiselt nende soovitusi mõnda aega ilmselt enam ei võeta.

See teeb aga ilmselt õnnelikuks alkoholitööstuse lobistid, sest seni on Eesti terviseedendajad napsu kahjulikkusest rääkides tuginenud just WHO andmetele. Organisatsiooni arvutuste järgi ületab ühiskondades, kus inimese kohta juuakse üle kuue liitri etanooli aastas, alkoholi tekitatud kahju alati selle pealt teenitava tulu. Eestis püütakse parasjagu aga müügi- ja reklaamipiirangutega kahandada inimeste janu kaheksa liitri etanoolini inimese kohta aastas.

Selle nädala Eesti Ekspress väitis, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski liialdab Eesti inimeste ära joodud alkoholist rääkides. Et WHO andmetel joome vähem. Kuidas sellega siis on?

Niisiis, lihafopaa pole sel nädalal WHO ainus.

Mullu avalikustatud WHO raportis oli teiste riikide kohta kirjas info, kui palju joovad alkoholi täiskasvanud, Eestis ära joodud alkoholi rehkendamisel läksid aga millegipärast arvesse ka lapsed ja nii näitas statistika meie joomakombeid paremas valguses. Kuigi WHO Eesti esindus lubas mullu, et kiirelt avalikuks tulnud viga parandatakse kohe ära, on WHO kodulehel tänini üleval vigased andmed.

Eks näita seegi, kui vaevaliselt üks suur organisatsioon end liigutada suudab.