Nimelt olevat Kiyosaki suurhalli kogunenud tuhandetele kalli pileti ostnud fännidele näidanud eesti ajakirjanike suunas keskmist sõrme ning olevat kasutanud ka väljendit f… off. Rahul oli ta vaid ühe meie ajakirjanikuga.
Igaühel on õigus on oma arvamusele ning kindlasti ka maailmakuulsal kirjutajal ja müügimehel. Lugedes aga meie ajakirjanike temaga tehtud usutlusi, on ka üsna selge, miks talle meie (aga ilmselt mitte ainult meie) ajakirjanikud eriti ei meeldi.
Kiyosaki on eelkõige müügimees ja (oma) brändi ülesehitaja. Kõik, mis tema nimele ehk brändile kõige vähematki varju heidab, ärritab teda, ja mitte vähe. Võib olla on võimalikud ebameeldivad küsimused, millele ta vastata ei taha, ka põhjus, miks USA juhtiv majandusajakirjandus temast eriti ei kirjuta.
Investeerimisel pole mitte keegi eksimatu ja skeptiliselt või isegi kriitiliselt tuleks suhtuda ka kõige vägevamatesse gurudesse.
Panin maailma tuntumate majandusajakirjandusväljaannete otsingutesse sõna Kiyosaki ning mis selgus. The Wall Street Journalis ja ajakirjas Fortune ei tulnud ühtegi vastust. Financial Timesis oli kolm vastet kümmekonna aasta tagusest ajast, mis käsitles tema raamatuid, ajakirjas Forbes oli kolm intervjuud ning lisaks üks uudis tema firma Rich Global pankrotist. Jah, te loete õigesti, pankrotist. Kusjuures tegemist ei olnud tavalise, USA pankrotiseaduse paragrahv 11 alla mineva pankrotiga, mis tähendab pigem restruktureerimist, vaid pankrotiga paragrahv 7 järgi, mis lõpeb likvideerimisega.