Herman Kelomees

FOTO: Margus Ansu/PM

Kui ERR ei võimalda tasakaalus väitlusteemadel arvamusliidritele ja kodanikele arutelu, kes siis veel? Selge see, et Eestis saab sellega ka erameedia hakkama, aga neile, erinevalt ERRist, ei ole seadus pannud sellist kohustust ning nende tegevust ei rahastata maksurahast, kirjutab Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Herman Kelomees.

«See on väärtuspõhine teema, kus tavapärane poolt/vastu lähenemine pole praegusel hetkel põhjendatud,» olevat kirjutanud rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Selles väites on mitu probleemi.

Esiteks, väide sellest, et tegemist on väärtuspõhise teemaga. Tegemist on ikkagi vägagi faktipõhise teemaga, arvestades, et erinevaid uuringuid ning analüüsimist võimaldavaid praktikaid on lademetes. Kokku võiks leppida ühiskondliku väitluse kriteeriumis, mis antud juhul võiks olla rahvatervis. Kust tuleb sisse väärtuspõhisus, jääb arusaamatuks.

Teiseks, et tavapärane poolt/vastu lähenemine pole põhjendatud. Kindlasti võib olla nõus näiteks väitega, et pole mõtet pidada selliseid debatte selle üle, kas Eestis peaks iibe tõstmiseks sundima naisi sünnitama vähemalt kolm last. Aga igal juhul, kui poolt/vastu debattides on mõlemal poolel arvestatav kogus tugevaid argumente, on selline lähenemine igati omal kohal. Eriti kanepidebatis, kus mitmes õigusruumis on sellise debati järel otsustatud korda muuta.

Kui Eesti ühiskonnas on üleüldse üks institutsioon, mis peaks soodustama debatti teemadel, kus ühel poolel ei ole iseenesestmõistetavalt õigus, siis on see ERR.

Margus Allikmaa olevat öelnud: «Kanep on Eestis seadusega keelatud ja ERRi väärtustest lähtuvalt ei tohiks me aidata kaasa neile, kes moel või teisel ütlevad, et oma tervise rikkumine on mõistlik ja seda tuleks seaduste leevendamisega soodustada.» WTF!? Debatti ei tohiks pidada, sest kanep on seadusega keelatud? Kas ERRis on keelatud pidada debatti seaduste muutmise üle? 

Toome mõned samased näited, pannes ennast Allikmaa mõttemaailma: «Kooseluseaduse debatti ei tohiks lähtuvalt ERRi väärtustest kajastada, sest samasooliste kooselu on seadusega keelatud.»

«Nabala looduskaitseala teemat ei tohiks lähtuvalt ERRi väärtustest käsitleda, sest seadusega pole sellist looduskaitseala loodud.» See on piinlik argumendi-diarröa, mida ERRi juht ei tohiks endale mingil tingimusel lubada.

Sellise demagoogiavõtte nimetus on argumentum ad antiquem ning sellega püütakse väita, et midagi peab jääma nii, nagu see on alati olnud, sest nii on see alati olnud. «See, et midagi ajalooliselt on toetatud, ei tee ideed veel õigeks. Orjandus, nõidade põletamine ja mõte, et maakera on lapik, on kõik ajaloolised ja pika traditsiooniga ideed ning sellest hoolimata absoluutselt valed,» kirjutati sellise demagoogiavõtte kohta kunagises Eesti Väitlusseltsi blogis «Demakook».

Tsensuur

Kui Eesti ühiskonnas on üleüldse üks institutsioon, mis peaks soodustama debatti teemadel, kus ühel poolel ei ole iseenesest mõistetavalt õigus, siis on see ERR. Põhiseaduse paragrahv 45 ütleb: «Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole.»

Kui ERR ei võimalda tasakaalus väitlusteemadel arvamusliidritele ja kodanikele arutelu, kes siis veel? Selge see, et Eestis saab sellega ka erameedia hakkama, aga neile, erinevalt ERRist, ei ole seadus pannud sellist kohustust ning nende tegevust ei rahastata maksurahast.

Margus Allikmaa. Foto: Tairo Lutter

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Selge on ka see, et Allikmaa ja Tammerki tegevuse saab lugeda tsensuuriks. Kui ajakirjanikele annavad soovitusi nende kõige suurem ülemus ja eetikanõunik, siis jäetakse sellega ERRi töötajatele mulje, et nii võim kui ka eetika on ühel kindlal poolel ning karjääris edenemise või töökoha turvalisuse huvides on paslik «soovitustest» lähtuda.

Rahvusringhäälingu seaduse §4 lõike 5 kohaselt on üks ERRi eesmärkidest aidata kaasa demokraatliku riigikorra edendamisele. See tähendab just nimelt seda, et seaduste muutmiste ja ühiskondlikult oluliste teemade puhul tuleb rahvale pakkuda kogu info, mis on neile vajalik selleks, et kujundada seisukoht. Et rahvas saaks seejärel kujundada hoiaku konkreetses küsimustes ning poliitilistes eelistustes laiemalt, väljendades seda lõpuks valimistel.

Meediasse lekkinud ERRi koosoleku memo toob meieni fopaa, mida ei ERRi juht ja kindlasti mitte ka eetikanõunik ei tohiks endale lubada. Nende sobivus neisse ametitesse on tõsise kahtluse all ning nende ametist tagasiastumise või tagandamise küsimus peaks olema aktuaalne nii nende endi kui ka ERRi nõukogu jaoks.

Allikmaad ja Tammerkit võib päästa ainult kibekiire oma sõnade söömine ning vabandamine lubadusega, et midagi sellist enam mitte kunagi ei üritata.