/nginx/o/2016/05/06/5347371t1haf57.jpg)
/nginx/o/2015/10/07/4566913t1h2ea4.jpg)
Arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus kirjutab, et taas on üles kerkinud tüütu vaidlus, kummad on paremad, lamell- või naastrehvid.
Indrek Kuus: sügis on käes ja hakkab jälle pihta ehk lamellid või naastud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naabrimehed Veiko ja Jaak on suured sõbrad, peale tööpäeva joovad teinekord mõned õlled, laupäeviti teevad sauna ja kiruvad valitsust ning teevad plaane algavaks nädalaks.
Ent igal sügisel, kui kellad juba talveajale keeratud, lähevad mehed sedamoodi vaidlema, et hoia ja keela. Ja nii juba vaat et kümmekond aastat. Aga mispärast? Ikka rehvide pärast.
Veiko kasutab lamellrehve ja veenab ka Jaaku seda tegema, kuid asjata. Jaak on veendunud, et õige Eesti mees kasutab naelkummi. «Kas sa, totakas, ei mäleta, kuidas tänavu jaanuaris Jõelähtmes hunnik autosid kokku sõitis? Oleks ikka korralikud naelad all olnud, oleks kindlasti väiksem mats olnud,» seletas Jaak.
«Mine metsa, lamell on väga hea, mina pole veel jänni jäänud, lõhute ainult teid oma naeltega,» vastas Veiko, lõi käega ja marssis minema.
Tavaliselt jõuludeks on mehed jälle leppinud, kuigi tögavad üksteist, kuniks kevad käes ja lumi sulanud.
Nüüd siis on tüütu vaidlus rehvitüübi üle jälle lahti läinud, sest Tallinna kommunaalamet tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku vähendada naastrehvide kasutusaega. Kommunaalametnikud viitasid, et naastrehvide põhjustatud teede kulumine tõstab sissehingatavate tahkete osakeste kontsentratsiooni õhus, mis polevat tervisele just hea. Küllap on tehtud ka piisavalt uuringuid selle kohta, kui palju naastrehv on elusid päästnud.
Portaal liiklus.ee kirjutas 2009. aastal, kuigi see peaks olema tunduvalt varasemast ajast teada, et «mõlemal rehvitüübil on omad plussid ja miinused. Palju sõltub sellest, kus autoga sõita. Kui tee on jääs ja siledaks hõõrutud ning temperatuur nulli lähedal, on naastrehv endiselt parim valik.»
«Sellistes oludes on vaja naastude mehaanilist pidamist. Paraku on kortermajade kvartalid ja väiksemad teed enamiku talvest kaetud jääliustikuga. Kiilasjääl on naastrehvi pidurdusteekond lamellrehvist lühem. Naastrehvidest on palju abi ka jäätunud bussipeatusetaskutest liikuma saamisel ning enne jäist ristmikku pidurdades. Naastrehvide suurim miinus on suur rattamüra.»
On vaidlusi, mille üle inimkond on jauranud sadu aastaid ja jaurab, kuni lõpuks hukka saab, kuid loodetavasti saab vähemalt Eestis lähiaastatel selgeks diskuteeritud ja arutletud, kas naastrehvid tuleb keelustada, kanep legaliseerida, kas lihasöömine on kahjulik, kuhu panna pagulased, kas homopaaridele anda lapsi, kas peale jääb Savisaar või Simson, keda valida presidendiks, kui palju maksab Tallinna-Helsingi tunnel, millal jääb iga eestlane rahule praamiliiklusega, miks on Elroni rongides tipptunni ajal liiga palju inimesi, kuhu pannakse uued kiiruskaamerad jne.
Aga kui rehvide juurde tagasi tulla, siis võiks ikka olla lubatud talvel Tallinnas nii lamell- kui ka naastrehvid, kuid veendunud autosõitjatel tasuks aeg-ajalt proovida kasutada oma jalgu ja ühistransporti.