Juhtkiri: mõistlik kokkuhoid

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Vaba tarkvara levik avalikus sektoris on tervitatav

Vabalt levitatav tarkvara võib osutuda mõistlikuks säästukohaks. Seda nii kodukasutajale kui ka ettevõttele-organisatsioonile. On äärmiselt sümpaatne, et Eesti avalik sektor ei pelga selles suunas tööd teha. Tulemus on õnnestumise korral mõõdetav märkimisväärses kulude kokkuhoius, miljonites maksukroonides, mis mujal marjaks ära kuluvad.

Vaba tarkvara võidukäik on üleilmne tendents. Ligi kolmandik maailma tarkvarast on vaba tarkvara. Muidugi peab riikidel selle kasutamiseks olema kõigepealt hea (poliitiline) tahe, mis Euroopa Liidus on tajutavalt olemas, ja toetav üksus.

Tarkvarahanked ei tähenda siin enam mingi valmistoote, vaid pigem teenuse ostu, mis võib väljenduda tõukes valida välja parim võimalik lahendus ja toetab seega ka riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori arengut.

Avatud lähtekoodiga vaba tarkvara (mida kasutaja saab vabalt muuta ja edasi arendada) võib esmapilgul tunduda ebamugav. Kõigepealt, juba ainuüksi võimaluste väljauurimine võtab enam aega. Lisaks hinnale on siin veel mitmeid tegureid, nagu näiteks haldamise kulukus, turvalisus jne.

Vaba tarkvara ei tähenda tasuta tarkvara ehk vabavara. Paljud tuntumad vabavaratootjad seavad litsentsidele teatavaid piiranguid, näiteks tarkvara kasutamise eesmärkide osas. Ka võib olla, et saadaolev vabavara – näiliselt sama hea kui kommertstoode – ei võimaldagi tegelikult täita asutuse või organisatsiooni ülesandeid või siis teeb nende täitmise tülikaks ja aeganõudvaks.

Tihtipeale saab vaba tarkvara, nagu iga uue asja puhul takistuseks inimeste väljakujunenud harjumus teha tööd teatud kindla programmiga. Küllap võib iga arvutit kasutav inimene meenutada olukordi, kus töövahend või keskkond nõuab justkui uut kirjaoskust. Kuid selle ebamugavuse ületamine pole kindlasti suur probleem, ning nagu asjaosalised kinnitavad, koolitusi tuleb niikuinii teha.

Riigi nii-öelda tarkvarapoliitika juures on väga oluline lahenduste standardiseeritus ja ühilduvus, mida hankeid ja tellimusi kavandades tuleks silmas pidada. Lihtsustatud näide: üks asutus ei saa lugeda teises asutuses tehtud dokumente, andmebaase jms, sest arvutid ei oska neid avada. Probleeme tuleks teadvustada juba eos ja tegutseda koordineeritult. Vastasel juhul võib säästuplaanist kergesti saada hoopis koorem.

Vaba tarkvara pakub avalikule sektorile efektiivsust ja kokkuhoidu, kuid vajab ka teadlikku lähenemist. Ühe olulise osa sellest moodustab tihedam koostöö, seda nii Eesti-siseselt kui ka teiste ELi riikidega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles