Audentese erakooli õpilased.

FOTO: Andres Raudjalg

Täna kehtib erakooliseadus, mis kohustab Vabariigi Valitsust, läbi kohaliku omavalitsuse, osalema erakoolide tegevuskulude katmises. Haridus- ja Teadusministeerium plaanib seadusemuudatusega alates 1.septembrist 2016 sellest kohustusest taganeda. 

Selle sammuga võetakse turvatunne ära kõigilt erakoolis õppivatelt  lastelt ja nende peredelt ning toob kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. HaridusSilma andmetel õppis  2014/2015 eraalgatuslikes kogukonnakoolides  5 624 õpilast ja õpetas 849 õpetajat.

Soovime juhtida riigikogu, valitsuse ja avalikkuse tähelepanu järgnevale:

Selleks, et üles ehitada avatud ühiskonda, kus kodanikuinitsiatiiv on toetatud, peab riik tunnustama lapsevanemaid aktiivse algena oma laste haridusvõimaluste loomisel. Vanemate aktiivsus oma laste kasvatamisel tagab ühiskonna jätkusuutlikkuse. Soovime, et  nii õigusaktidega kui ressurssidega tagatakse vanemate põhiseaduslik õigus otsustada oma laste hariduse üle. Selle õiguse realiseerimiseks võivad vanemad asutada eraalgatuslike kogukonnakoole ehk senises tähenduses erakoole. Kogukonna moodustavad antud kontekstis inimesed, keda seob ühine väärtussüsteem ning taotlus kasvatada oma lapsi üksteist toetades.

Lähtudes eeltoodust, palume seadusemuudatust menetledes arvestada:

1. Eraalgatuslikel kogukonnakoolidel on oluline roll ja potentsiaal Eesti haridusmaastiku mitmekesistamisel, haridusuuenduslike ideede katsetamisel ja vanemate valikuvõimaluste rikastamisel.

  • Eraalgatusliku kogukonnakooli olemasolu annab vanematele võimaluse realiseerida oma põhiseaduslikku õigust otsustada lapse hariduse üle ja kasvatada lapsi vastavalt oma tõekspidamistele.  Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni lisa artikli 2 kohaselt peab riik «austama vanemate õigust võimaldada lastele oma usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus». Kindlast maailmavaatest lähtuva hariduse pakkumine ei ole riigi ülesanne, kuid riik peaks looma tingimused, et selliseid koole saaksid luua kodanikuühendused.
     
  • Eraalgatusliku kogukonnakooli elujõulisus sõltub vanemate usaldusest, seetõttu on need koolid oma kontrollitud keskkonna ja kõrgendatud vastutusega suurepäraseks laboriks uute haridusmudelite ja pedagoogiliste ideede katsetamisel.
     
  • Eraalgatuslike kogukonnakoolidel on regionaalpoliitiline tähtsus: vanemate võimalus  luua oma lastele kool võib päästa nii mõnegi piirkonna elanikest tühjenemisest.

Selleks, et eeltoodud funktsioone täita, peab eraalgatuslik kogukonnakool olema mõistlikult kättesaadav ka väiksema sissetulekuga perele.

2. Juba täna on erakoolis õppiv laps maksumaksjale kokkuhoid, sest koolihoone ja tugiteenuste kulud kaetakse erakoolis õppemaksust,  munitsipaal- ja riigikoolis aga maksumaksja taskust.

Avalikest andmebaasidest kättesaadavate andmete järgi maksab  2015. aastal maksumaksjale ühe õpilase õppimine riigigümnaasiumis keskmiselt 360 eurot kuus, munitsipaalkoolis 314 eurot kuus, erakoolis 221 eurot kuus.

Lisaks panustavad erakoolides õppivate laste vanemad laste haridusse ka õppemaksuga, mis toob aastas ca 8 miljonit eurot lisaraha Eesti haridusse.

3. HTM-i kavandatav seadusemuudatus seab eraalgatuslikud koolid sõltuvusse kohalike omavalitsuste meelevallast ja teeb neile sisuliselt võimatuks planeerida tegevust ette pikemalt kui üks valimistsükkel. Samuti paneb seadusemuudatus ebakindlasse olukorda neis õppivad lapsed ning nende pered, sest üle 10%-line õppemaksutõus aastas ei ole kõigile peredele jõukohane. See toob kaasa haridusliku kihistumise suurenemise, sest vabadus valida oma lapsele sobiv haridustee jääb kättesaadavaks vaid väikesele jõukamale osale ühiskonnast.

ETTEPANEKUD

Palume Riigikogu kultuurikomisjonil, Riigikogu fraktsioonidel ja kõigil asjaomastel arvestada erakoolide järgnevaid ettepanekuid:

  • Eraüldhariduskoolide (eraalgatuslike kogukonnakoolide) tegevuskulude katmine tagatakse seniste põhimõtete järgi kuni koostöös huvigruppidega väljatöötatud rahastamismudeli rakendumiseni.
     
  • Uue rahastamismudeli väljatöötamisel vajadusel täpsustatakse eraalgatuslike kogukonnakoolide asutamise ja/või rahastamise tingimusi ning vajadusel laiendatakse avalike ressursside kasutamise järelevalvet.
     
  • Hariduspoliitilised otsused peavad tuginema teaduslikele uuringutele, mõjuanalüüsidele ja  pikaajalistele prognoosidele.

Täname kõiki toetajaid, eriti kõiki lapsevanemaid üle Eesti!

Samuti avaldame tunnustust Justiitsministeeriumile, kes Haridus- ja Teadusministeeriumi läbimõtlematu eelnõu kooskõlastamata jättis, ning paljudele poliitikutele erinevatest erakondadest, kes on lubanud eraalgatuslike kogukonnakoolide laste ebavõrdsele kohtlemisele vastu seista!

Vastu võetud 26.oktoobril 2015 aastal

Tartus, Munga 18