Kaja Kallas Ukrainas.

FOTO: kajakallas.ee

Pühapäeval Ukrainas kohalikke valimisi vaadelnud europarlamendi saadik Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et üldine meeleolu Harkivi linna valimisjaoskondades oli väga loid, inimesed tundusid olevat pidevatest valimistest väsinud ning kritiseeriti ka uut seadust, mis olevat liiga keeruline.

Jagunesime eile Kiievis meeskondadesse ja sõitsime Rootsi saadiku Anna-Maria Corazza-Bildti ja delegatsiooni nõuniku Myriam Goinardiga Harkivisse. Jõudsime küll hilisõhtul, kuid sellele vaatamata startisime hommikul kell 7.15 valimisjaoskonna avamist vaatlema.

Käisime rohkem kui 40 jaoskonnas. Seega usun, et saime üsna hea pildi Harkivi valimistel toimuvast. Rääkisime nii kohalike vaatlejatega kui ka lihtsalt valijatega. Vahemärkusena pean tunnistama, et olin imestunud, kuidas ma suudan vajalikud asjad nii kenasti vene keeles lahti seletada. Kuna meil ei olnud alguses tõlki, olin mina see, kes tõlkis. Otse ilma vahendajata rääkides saigi inimestega paremini jutule.

Tuleb mainida, et üldises plaanis ei viidanud miski sellele, et tegu oli kohalike valimistega, kuivõrd loosungid olid üleriigilised ja pigem väga üldised. Väidetavalt ei olnud ühelgi parteil mingit programmi, seega valiti ikkagi inimesi.

Üldine meeleolu jaoskondades oli väga loid ja osalusprotsent tuleb tõenäoliselt suhteliselt madal. Inimesed tundusid olevat pidevatest valimistest väsinud ja kritiseeriti ka uut seadust, mis olevat liiga keeruline. Valimas käisid peamiselt vanemad inimesed.

Arvatakse ka, et Harkivis võidavad need, kes on siiani võimul olnud ehk siis linnapeaks saab praegune linnapea Hennadiy Kernes, kellel on kaelas väga rängad süüdistused muu hulgas inimeste piinamise eest. Mis saab siis, kui ta süüdi mõistetakse ja kellest sellisel juhul tema asemik saab, on samuti spekulatsioonide osa.

Tulemused mitme päeva pärast

Hääletussüsteem ja sedelid olid suhteliselt keerulised. Korraga valiti kolme erinevat inimest kolme erineva sedeliga. Seetõttu on ka oodatav, et tulemuste kokkulugemine võtab väga kaua aega – esiteks tuleb eraldada erinevat värvi sedelid erinevatesse hunnikutesse ning seejärel saadud hääled üle lugeda. Lõplikud tulemused peaksid selguma alles nelja päeva pärast.

Suur teema oli sõjapiirkondadest ümberasustatud inimeste hääletamisvõimalused. Nimelt, uue seaduse järgi pole neile ette nähtud erandeid ja nad peaksid hääletama seal, kus on nende elukoht. Nende elukohas aga valimisi ei toimu ning mujal hääletada nad ei saa.

Huvitav on see, et ükski erakond ei ole nende inimeste murest teinud oma muret, kuigi üldiselt on tegu väga ukrainameelsete inimestega, kes saavad ka üleriigilistel valimistel hääletada. Ent nagu ma ütlesin - kuna üldine meeleolu oli pigem loid, siis ei olnud ka see teema väga tuline.

Kuigi meid oli hoiatatud võimalike ulatuslike rikkumiste eest, siis seda eriti silma ei hakanud. Samas me nägime ka nii välismaalastest vaatlejad välja, et meie juuresolekul keegi mingit susserdamist ilmselt ka ei kavandanud.

Kõige rohkem hakkas kummalist silma Harkivist väljas olevas Peretsinas, kuhu me ei pidanud minema, aga kuhu me ikkagi ootamatult läksime. Seal oli juba jaoskonnas tunda, et pinged on õhus. Kohe tuldi meile erinevate asjade pärast kaebama ning jaoskonna juht ei olnud meid nähes kuigi rõõmus.

Mehed istusid nurgas

Kui keegi häältega manipuleerib, siis tõenäoliselt alles häälte lugemise lõpus – siis kui tulemusi viiakse ühest komisjonist ringkonna komisjoni, ja siis, kui arvutatakse keeruliste süsteemide alusel, kes valituks osutusid.

Jaoskondades oli kohal palju vaatlejaid, kes olid äärmiselt tähelepanelikud. Eriti informeeritud olid noored Opora ühingust (vabatahtlikud sõltumatud valimisvaatlejad – sarnane meie valimiste valvuritega). Suur vaatlejate osakaal annab lootust, et rikkumisi ei panda kuigi palju toime.

Muide, pidime ka igas jaoskonnas kontrollima, mitu naist valimiskomisjonis on (selline küsimus oli meil listil). Õige küsimus oleks olnud, et mitu meest on, sest reeglina oli neid ainult mõned üksikud. Naised toimetasid, aga mehed istusid nurgas.

Ühes komisjonis teatas tarmukas komisjoni juht, et muidugi naised, sest naised on 73% kohusetundlikumad kui mehed. Ma ei tea, kust ta selle numbri võttis, aga seda esitades oli ta igal juhul väga enesekindel. Samas ei näita see, et jaoskonnas palju naisi töötab, midagi soolise tasakaalu kohta. See ei ole ju kandidaatide number, vaid nende kohusetundlike inimeste number, kes seal pika öö istuvad ja häältelugemise rasket tööd teevad.

Kohtasime ka kolme üksikkandidaati meeri kohale, aga need ei olnud väga tõsiseltvõetavad kandidaadid. Pigem meenutasid nad mulle meie Svetlane Ivnitskajat.

Neid kohalikke valimisi peetakse Ukraina demokraatia testiks – kas ollakse ikkagi reformide teel ja demokraatia teel või püüab uus riigi juhtkond kasutada samu võtteid oma võimu kinnistamiseks, mida varasemad juhid enne neid?

Samas oli jaoskondades tunda inimeste väsimust ja erilist entusiasmi kellegi silmist ei paistnud. Keegi ei rääkinud silmade põledes, miks ta just üht või teist inimest valib ja millised võiksid olla lahendused aktuaalsetele probleemidele.