Triin Pohlak

FOTO: Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Ülekaalulisus on Eestis probleem nii laste kui ka täiskasvanute hulgas. Triin Pohlak arstiteaduse üliõpilaste seltsist kirjutab, mida saavad teha riigivõim, lapsevanemad ja koolid, et Eesti laste tervisekäitumine tagaks neile terve ja rõõmsa täiskasvanuelu.

Sotsiaalne keskkond, ühiskondlikud normid ning kodust kaasa antud väärtushinnangud mõjutavad noort inimest nii otseselt kui kaudselt palju aastaid. Samamoodi mõjutavad last mitmesuguste tõekspidamiste taustal tekkida võivad tervisekahjustused. Näideteks võib siinkohal tuua laste vaktsineerimata jätmise või äärmusliku taimetoitluse.

Viimasel ajal on Eesti elanikkonna ülekaalulisus aktuaalne teema nii täiskasvanutest kui ka lastest rääkides. 2009/2010. õppeaastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas tehtud rahvusvahelise tervisekäitumise uuringu (HBSC – Health Behaviour of School-aged Children) raportis märgiti, et nimetatud vanusegrupis on 17 protsenti poistest ja 11 protsenti tüdrukutest rasvunud või ülekaalulised.[1] Enam-vähem sama on näidanud Eesti koolitervishoiu mõõtmistulemused.[2] Teiste uuringus osalenud Euroopa riikide ning USA ja Kanadaga võrreldes ei ole Eesti olukord iseenesest veel väga halb, kuid üha enam muret teeb ülekaalulisuse aina suurenev levik. Ülekaalulisus ja rasvumine oma lühi- ja ka pikaajalise mõjuga on tõsine oht tervisele ning psühhosotsiaalsele heaolule.