:format(webp)/nginx/o/2015/08/14/4379107t1h2690.jpg)
Kui palju kordi olete te Facebooki kasutades puudust tundnud «ei meeldi» nupust? Neid kordi tuleb ikka omajagu, eks ole? Septembris ringlema läinud info sellest, et Facebook tuleb lõpuks ometi kasutajate soovidele vastu ning loob pöial allapoole nupu, ei osutunud siiski tõeseks. Sellegipoolest näitavad hetke arengud seda, et peatselt on Facebookist saamas veel oluliselt emotsionaalsem paik kui praegu, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andra Siibak.
Tekstipõhise veebisuhtluse miinustest rääkides tuuakse tavaliselt alati ära fakt, et veebis ei ole meil võimalik tajuda oma suhtluspartneri emotsioone, näha tema näoilmeid ega miimikat. Facebookis suheldes saame oma tunnete väljendamiseks tavaliselt appi võtta emotikonid, konkreetsed lühendid (nt lol) või «meeldib» nupu.
/nginx/o/2015/10/23/4624395t1h6289.jpg)
Ühes hiljutises esinemises on Mark Zuckerberg aga välja öelnud, et Facebook soovib varsti hakata pakkuma oma kasutajatele võimalust olla empaatilisemad. Nimelt on Facebookis välja töötatud kuus uut «reaktsiooni» - «kurb», «vihane» ja «armastan», «Wow», «Hahaa» ja «Jee» – millega saab õige pea hakata teiste kasutajate postitustele reageerima. Empaatiat kui palju, eks ole?
Facebook loodab, et uued «reaktsioonid» võidavad sama kiirelt kasutajate poolehoiu kui 2010 aastal esitletud «meeldib» nupp. Ajakirja Time andmetel kasutati seda kõigile armsaks saanud lihtsat ja mugavat tunnustuse jagamise võimalust 2012. aastal näiteks koguni 362 861 korda sekundis. Samas näitavad kasutajatega läbi viidud uuringud, et «meeldib» nupu tähendus ja kasutusviis on hulka laiem kui tema sõna-sõnalisest tõlgendusest välja lugeda võiks.
«Meeldib» nupu polüsemantilisus peitub nimelt selles, et kontekstist ja kasutajast lähtuvalt võib see signaliseerida näiteks nii emotsiooni («ma mõtlesin sinu peale», «ma pean seda meeles»), keelt («ma lugesin seda postitust»), parakeelt (noogutus, «löö patsu»), või isegi kingitust («lilli», «hilinemisega õnnesoove»), vms.
/nginx/o/2015/10/23/4624403t1hec71.jpg)
Lisaks eelmainitule on «meeldib» nupul aga veel üks ja tegelikult veelgi olulisem tähendus – sellest on saanud Facebooki majandusliku edu alustala. Selle edu on aga tinginud fakt, et Facebooki algoritmid tunnevad meid paremini kui meie lähimad sõbrad või elukaaslane. Just see karm tõde ilmnes Stanfordi ja Cambridge ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringust, kus analüüsiti 58 000 vabatahtlikult uuringus osalenud Facebooki kasutaja «meeldimisi» koos uuritavate sotsiodemograafiliste andmete ning erinevatest psühholoogilistest testidest saadud vastustega.
Uuringu tulemustest selgus, et inimeste Facebooki «meeldimiste» analüüsimise tulemusena on võimalik nende kohta väga edukalt (koguni 80-90 edukuse protsendiga) teada saada mitte ainult nende privaatseid isikuandmeid (nt. sugu, vanus, seksuaalsus, religioon, poliitilised vaated) vaid koguda ka infot nende isiksuse tüübi, psühhotroopsete ainete kasutamise, vanematega suhtlemise ja paljude teistegi eraeluliste detailide kohta. Kõik see omakorda aga tähendab seda, et Facebookil on käes hindamatu kasutajate andmebaas, mida kolmandatele osapooltele ning reklaamiandjatele müstiliste summade eest maha müüa.
Kui tahate omal nahal proovida, mida kõike võib teie kohta «meeldib» nupu vajutuste abil teada saada ning milliseid järeldusi selle alusel teie isiku kohta tehakse, soovitan veebist üles otsida Prantsuse, Saksa, Kanada ja Šveitsi ajakirjanike ühistööna loodud lühikeste dokumentaalvideote sarja «Do Not Track». Seal on võimalus kõigil sisestada oma Facebooki kasutajaandmed näidis simulatsiooni-keskkonda ning järele proovida, milliseid tulemusi selline profileerimine teie kohta annab ning vaadata, milliseid kaugeleulatuvaid järeldusi erinevad teenusepakkujad (näiteks pangad, kindlustus) selle põhjal oma klientide kohta teha saavad. Kujutage nüüd ette, millise Pandora laeka avaksid veel need uued Facebooki reaktsioonid!
Hetkel on siiski veel vara öelda kui edukaks «reaktsioonide» uuendus kasutajate seas osutub. Nimelt on olemas ka reaalne oht, et uusi «reaktsioone» hakatakse kasutama mitte nende ootuspärases vaid hoopis sarkastilises võtmes. Näiteks ei saa välistada võimalust, et liiga agaralt oma laste fotosid üles riputavad emad hakkavad laikide asemel saama «vihaseid» nägusid või et uudisnupud õnnetustest, tragöödiatest hakkavad pälvima selliseid reaktsioone nagu «Jee!» või «Hahaa!».
Siinkohal sobib tõmmata paralleele erinevate uuringutega, kus on analüüsitud emotikonide kasutuspraktikaid. Nimelt ilmneb uuringutest, et üsna sageli püütakse «naerunäo» abil enda tekstilistest kommentaaridest hoopis vastupidist muljet tekitada, neid kas pehmendades või naljaks pöörates. Kuna «reaktsioonid» on oma väljanägemiselt emotikonidega äravahetamiseni sarnased, siis on võimalikud sarnasused kasutuspraktikates samuti üsna ootuspärased. See aga omakorda muudaks kasutajate adekvaatse profileerimise korrapealt pisut keerukamaks.
Kui praegune testperiood hispaania ja iiri kasutajate «empaatilisemaks muutmisel» edukaks osutub, jõuavad «reaktsioonid» ka kõigi ülejäänute Facebooki kasutajateni. Siis saavad kõik ise otsustada kui palju sel uuendusel Zuckerbergi õilsa empaatia-ihalusega pistmist on.
/nginx/o/2015/10/23/4624409t1hef85.jpg)
Andra Siibak on kaitsnud filosoofiateaduste doktorikraadi meedia ja kommunikatsiooni erialal Tartu Ülikoolis ning tegelenud sotsiaalmeediat puudutava temaatika uurimisega enam kui kümme aastat. Praegu töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meediauuringute vanemteadurina.
/nginx/o/2019/09/22/12584441t1h3407.jpg)