Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/21/5867217t1h7774.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/07/11/667276t1hff19.jpg)
Kui tahame, et kultuuriväljaannetel oleks rohkem lugejaid, tuleb alustada koolis humanitaarainete osakaalu taastamisest, (noorte) inimeste lõimimisest oma kultuuriga, manitseb kirjandusteadlane Maarja Vaino. Laulupeost ei piisa ja nutitelefoni kolimine ei aita.
Uuring «Mina. Maailm. Meedia» on tähelepanu keskpunkti tõmmanud kultuuriajakirjanduse. Kas kultuuriajakirjadele (Sirp, Vikerkaar, Looming, Akadeemia jt) jätkub lugejaid või tuleks midagi ette võtta? Kas võtta ette ajakirjade või hoopis lugejatega? Tiit Hennoste näeb olukorras revolutsioonilisust, Marju Lauristin muretseb järelkasvu pärast (Sirp 16.10.2015). Jah, kvaliteetkultuuri ja humanitaaria asend ühiskonnas on mitmeti marginaliseerunud. Loomulikult mõjutab see kultuuriajakirjandust.