Euroopa Liidu ühisturul liiguvad kaubad ja teenused takistusteta, kuid kui tahta samu kaupu või teenuseid osta internetis, selgub, et asjad on palju keerulisemad. Ühise digituru asemel on Euroopas 28 erinevat, oma seaduste ja reeglitega. Nii võib juhtuda, et tahaks osta interneti kaudu kingi või muusikat mõnest teisest ELi riigis asuvast veebipoest, aga see ei lähe korda. Ostja tahab osta, müüja tahab müüa, ent tehingut ei toimu, sest ühist regulatsiooni ei ole. Selle asemel on 28 eraldi tarbijakaitsereeglistikku, maksude deklareerimise viisi ja muid reegleid, millega peab arvestama.
Juhtkiri: aeglaselt, aga õiges suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus on selles, et digitaalne maailm on arenenud palju kiiremini kui seadused. Hinnanguliselt on üle 80 protsendi inimestest ELis kas nutiseadme või muu vahendi kaudu pidevalt internetiga ühendatud ning elektrooniliste teenuste kasutamine on igapäevane ja pidev. Seega on muutus ka inimeste ostukäitumises juba aset leidnud. Kuid regulatsioon, kuidas seda piirideüleselt teha, ei ole järele jõudnud. Osaliselt ka seetõttu, et temaatika uudsuse tõttu ei ole alati olnud võtta otsustajate tasemel vajalikku kompetentsi.
Viis aastat tagasi tegid Soome, Taani, Hollandi ja Eesti peaminister ettepaneku luua ühtne digitaalne turg. Selle idee levitamiseks on teinud tööd paljud ametkonnad ja inimesed. Selle viie aasta jooksul on arusaamad arenenud ja teadmised suurenenud ning Brüsselis liigutakse üsna järjekindlalt digituru ühtlustamise poole. Komisjonis valmistatakse ette seadusemuudatusi, parlament viimistleb ühtse digituru raportit, millega oma soovitused komisjonile edasi anda.
Praegu on ühtne digiturg ka see ravim, millest loodetakse Euroopa majandusele turgutust. Arvatakse, et kui see hakkab kord tõepoolest toimima, võib see igal aastal tuua majandusse üle 400 miljardi euro ja luua sadu tuhandeid uusi töökohti. Piiride eemaldamine aitaks luua jõukust, see on võimas argument, et otsustajad tegutsema panna.
Praegu on ühtne digiturg ka see ravim, millest loodetakse Euroopa majandusele turgutust. Piiride eemaldamine aitaks luua jõukust, see on võimas argument, et otsustajad tegutsema panna.
Sama kehtib ka kitsamalt Eesti kohta. Kui Euroopa turg Eestile avanes, tõi see kaasa olulise nihke, mille tulemusena läheb 70 protsenti meie ekspordist Euroopa Liidu teistesse riikidesse. Eesti ettevõtjatel on väiksel siseturul tegutsedes keerulisem hakkama saada kui suurel Euroopa Liidu turul, kus võimalikke kliente on mitu korda enam. Arvata on, et ka digituru avanemine toob kaasa siinse majanduse elavnemise.
Tarbijate seisukohast oleks kasu samuti märkimisväärne. Eriti just väikese riigi kodanikele, kes ei suuda ise kõiki teenuseid luua, on oluline, et mujal kättesaadavad digitaalsed teenused oleks kättesaadavad ka meil. Kokkuvõtvalt aitaks digitaalne ühisturg luua olukorra, kus inimesel on võimalik osta kõiki neid kaupu ja teenuseid, mida teistelgi ELi kodanikel, ja ettevõtja saab müüa igal pool Euroopa Liidus samu kaupu ja teenuseid, mida ta müüb kodus.
Brüsselis liiguvad asjad aeglaselt, aga nad vähemalt liiguvad, ja liiguvad õiges suunas.