Uwe Gnadenteich: usu küsimused Hundisilmal

Uwe Gnadenteich. Foto: Mihkel Maripuu

Kas jumal on olemas? Kas Tallinna linnapea Edgar Savisaar võib olla süüdi selles, milles prokuratuur teda kahtlustab?

Esimesele küsimusele on vastust otsitud tuhandeid aastaid, teine kerkis üles alles kolme nädala eest. Tänaseks on suuremal osal inimestest ilmselt oma arvamus mõlema küsimuse kohta. Aga mõlemal juhul on tegu nii-öelda usu küsimusega, sest vähegi vettpidavat tõestust pole kummagi küsimuse ei- ega jah-vastusele ju esitatud.

Ja olgu kohe öeldud, et ma ei pea Savisaart nii tähtsaks tegelaseks, et teda jumalaga võrrelda, kuigi tema tähtsus Eesti poliitikas on päevselge.

Aeglaselt, aga kindlalt jahvatavad kohtuveskid annavad varem või hiljem linnapea süü või süütuse kohta vastuse. Senikaua võib ühte või teist varianti vaid uskuda. Ja isegi vastavaid usuüritusi korraldada. Sest milleks muuks kui usuürituseks klassifitseerub kõik see, mis toimus pühapäeval ametist kõrvaldatud linnapea kodutalus Hundisilmal.

Tammsalu oleks Tallinna praostina võinud ju saata Hundisilmale mõne reaõpetaja, aga võttis ebameeldiva ülesande enda peale. Sest mine sa tea, millal mõni kirik jälle katuseremonti või kristlik kool toetusraha vajab.

Ajakirjandusele serveeriti üritust kui kaitsepolitseist rüvetatud talu puhastusriitust. Eks seegi ole puhas usuküsimus, et kas Hundisilma talu läbi otsinud võimuesindajad võisid  sinna maha jätta mingit halba energiat.

Usuküsimus on ka see, kas Tallinna praost ja Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu on väärt mees ja tubli jumalasulane või hoopis ebameeldiv lipitseja, kes teab, et käsi peseb kätt, ja loodab võimurite ees koogutades oma organisatsioonile mingeid hüvesid saada.

EELK on linnavalitsuse hea tahte avaldusena maininud Jaani kiriku juurde rajatud kaldteed. See on aga väike asi võrreldes Mustamäe kirikule eraldatud maatükiga. Või sellega, et sellal kui teised erakoolid pidid neile seadusega ette nähtud toetusraha linna käest kohtuga välja võitlema, maksti kristlikele (loe: luterlikele) erakoolidele toetusraha välja vaid ühe palvekirja peale.

Nii et mida pidigi üks tubli kristlane tegema, nähes, et tema koguduse heategija vajab abi? Loomulikult läks kirikuõpetaja õnnistama sisse ühte kodu, nii nagu seda on tehtud mullu ja muistegi.

Aga ega lugupeetud kirikuõpetaja juhuslikult seda tähele pannud, et teda kutsuti pühitsema ja sisse õnnistama maja, mille olevat väidetavalt rüvetanud Eesti kaitsepolitsei? Huvitav, kas konsistooriumis on ka hinnakiri, kus täpselt kirjas, kui palju maksab uue kodu sisseõnnistamine, kui palju aga politseist rüvetatud elamu puhastamine? Ja kas kapo jälgede likvideerimise eest tuleb rohkem maksta kui kriminaalpolitsei külastuse järgse puhastuse eest?

Mina usun (jällegi puhtalt usuküsimus) siiski, et Tammsalu on tubli hingekarjane. Sest esiteks tunnistas ta pühapäeval Jaani kogudusele, et läheb Hundisilmale vastu tahtmist, sest peab minema. Teiseks oleks Tammsalu Tallinna praostina võinud ju saata Hundisilmale mõne reaõpetaja, aga võttis ebameeldiva ülesande siiski enda peale. Sest mine sa tea, millal mõni kirik jälle katuseremonti või kristlik kool toetusraha vajab.