/nginx/o/2015/03/01/3823317t1hed20.jpg)
Valitsuse poolt riigireformi alustamise sildi all välja käidud plaan vähendada 2016-2019 tööjõukulu igal aastal 13 miljoni võrra ja koondada umbes 700 inimest aastas on järjekordne näide äraspidisest planeerimisest, kus enne antakse kätte indikatiivsed numbrid ja alles seejärel vaadatakse, kuidas neid täita, seisab Vabaerakonna kultuuriinimeste ühispöördumises.
See tekitab põhjendatud muret inimestes, keda koondamine võib puudutada – õpetajates, kultuurinimestes, meditsiinitöötajais ja kõigis teistes avaliku sektori töötajais.
Riigiaparaadi korrastamise ja selle võimekuse tõstmise asemel on tõsiselt võetava analüüsita mindud hoopis ministeeriumide haldusalas tegutsevate asutuste töötajate kallale.
Nn riigireformi läbiviimisel on järjekord ilmselgelt sassi aetud – eelnevalt peaks toimuma planeerimine ja alles seejärel tuleks koostada eelarve. Praegu on asjad vastupidi, eelarve kaudu survestatakse ministeeriume plaane koostama ja inimesi koondama, ilma struktuurseid reforme eelnevalt läbi töötamata. See on järsk ja paindumatu kirvemeetod, mis ei tugine analüüsile ega põhjalikult ette valmistatud tegevusplaanile.
Kuigi riigieelarve eelnõu numbrid on paigas, pole täpselt teada, keda kärpekava puudutab, ning isegi kui töötajate koondamine ülepaisutatud avalikus sektoris on vajalik, ei saa seda läbi viia sellisel viisil hirmuõhkkonda tekitades.
Samamoodi koostati sisuliselt ka koalitsioonilepe, kus koalitsioonierakondade programmidest kokku lapitud eesmärgid täideti juhuslike ja majandust pärssivate maksumuudatustega. Sedakorda on indikatiivsete numbrite taga inimeste toimetulek, ning selle võimalikust kaotusest tulenev stress ja surve kogu avaliku sektori kohal.
Vabaerakonna kultuuriinimesed ei saa leppida riigielu sellise planeerimise ja inimeste pidevas hirmuõhkkonnas hoidmisega ega poolda koondamiskava, millel puudub analüüsile tuginev põhjendatud alus, ning kutsuvad niisuguseid plaane mitte toetama ega ellu viima enne, kui nende taga on põhjalik riigiaudit.
Riigielu peab olema terviklikult planeeritud ja ette valmistatud ning ei tohi inimesi tabada ootamatu õnnetusena.
Vabaerakonna nimekirjas Riigikokku kandideerinud:
Krista Aru, Andres Herkel, Loit Jõekalda, Laili Jõgiaas, Merele Jääger, Kadri Jäätma, Neeme Kuningas, Ege Kulbok-Lattik, Heli Künnapas, Ain Lutsepp, Elo Lutsepp, Märt Läänemets, Margus Maidla, Ats Miller (Siim Veskimees), Ülo Mattheus, Emil Rutiku, Artur Talvik, Peeter Volkonski, Mats Õun.