Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinberg leiab kiusamise tõttu endalt elu võtta proovinud tüdrukute juhtumit kommenteerides, et säärastel puhkudel lasub vastutus kogu ühiskonnal.
Psühhiaater: ränkade kiusujuhtumite eest vastutab kogu ühiskond
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
4. november 2010, 00:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puberteedis on grupikäitumine väga oluline ja see mõjutab nooruki otsuseid. Soov olla teistega sarnane ja mitte rikkuda grupireegleid võib viia ka ohtlike otsusteni, nagu näiteks kollektiivsed suitsiidikatsed. Puberteediealised on väga emotsionaalsed ja kiires muutumises. See, mis toimub teisega, toimuks justkui tema endaga ja võib väga kaasa haarata.
Ka ei pruugi lapsed koolivägivallast ühtemoodi aru saada. Tuues kas või näiteks filmi «Klass»: osa lapsi on selliseid asju näinud, osa ei ole näinud ja neil on isegi raske uskuda, et midagi sellist võib toimuda. Tegelikult toimub küll, jääb ainult puudu julgusest asju õige nimega nimetada!
Olulisem kui meedias juhtunu detailne arutamine on ühiskondlik vastutus selliste sündmuste korral. Noored on selles vanuses juba ealiselt väga haavatavad, rääkimata ümbritsevatest pingetest. Pigem peaks neile rohkem tähelepanu pöörama. Eriti kui nad on mingites muutustes, nagu näiteks kooli või elukoha vahetamine. Täiskasvanute asi on tunda pidevat huvi lastega toimuva suhtes ja tagada abi enne eluohtlikke kriise.
Lastepsühhiaatrite ja kriisipsühholoogide ettepaneku, et koolil peab olema plaan kriiside ennetamiseks ja nende korral käitumiseks, võttis haridusministeerium ühises ümarlauas juba aastaid tagasi vastu.
Üks osa sellest on ka koolivägivalla ennetamine ja käitumine selle korral. Samas ei saa süüdistada ka ainult täiskasvanuid, sest keegi meist ei ole võimeline ette nägema kõiki olukordi, mida inimese elus juhtub.